Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
26.03.2020
Eesti Otsuste tegemine läks ametnikelt arstide kätte (2) Hooldustöötaja: «Hea öelda, et jääge koju. Kes siis eakate juures käib? Linnaosavanem?» (12) Koroonaviirus nõudis Eestis esimese elu Šoti mägiveised kolivad Tallinnas Pirita jõe saarele Aias puhkes õitsele kaunis eksootiline üllatus Majandus Eesti Panga halb ja väga halb stsenaarium (68) Bussifirmad soovivad kriisi üleelamiseks riigi tuge Soome riigiamet aitab Tallinki laevadel nullkasumis püsida (1) Välismaa Eestlased põgenesid Ameerikas pandeemia eest (1) Valgevene eelistab koroonale vutti ja traktoreid Kohalik vaade ⟩ Hispaania kihutas nukras viirusestatistikas Hiinast mööda «Me oleme venelased! Meiega on Jumal!» (50) Arvamus Juhtkiri: selgem siht distsiplineerib (1) Karel Reisenbuk: nakatunud raibe (8) Tõnis Lukas: isolatsiooni valu ja võlu Neeme Raud: New York – uuesti Ground Zero? (2) Heli Tiirmaa-Klaar: küberriigina ÜROs Kultuur Uus teletrend: lõbus koroonasaade Eesti filmide säravamad pärlid Kumu vajab videokooli Sport Taliala medalid pole tänu Värska neiule enam utoopia Eesti maratoonar keerulisest ajast Keenias: inimesed võivad agressiivseks muutuda ja kividega visata Tallinn Šoti mägiveised kolivad Tallinnas Pirita jõe saarele Maa Elu Kriisis juustufarm pani e-poe püsti paari päevaga (2) Elu karantiinis ⟩ Hobusekasvataja: praegu on hirm suurem, kui vähidiagnoosi saades Elu karantiinis ⟩ Õhtujuhte ootab ees pikk puhkus Elu karantiinis ⟩ Saare lukku pannud Kihnu kaitseb oma eakaid Elu karantiinis ⟩ Äri ja koduõpet ühendada pole kerge Elu karantiinis ⟩ Varnja külas tervituseks ei kätelda Elu karantiinis ⟩ Kaugsõiduautojuht jäi koju naisele abiks Elu karantiinis ⟩ Õpetaja tööpäevad venivad südaööni Elu karantiinis ⟩ Lelle raamatukogu ja postipunkt püsib avatuna Transpordifirmad pole eelmisestki kriisist kosunud Muuda aed vastupidavaks ja saagikaks Tartu Esimene doktorant kaitses väitekirja videosilla vahendusel Maarjamõisa kriisikomisjoni juht Joel Starkopf: see on ränk töö, me näeme, et haigus taandub visalt (1) Pooled vältimatule hambaravile pöördujad võiksid tulemata jätta Kliinikumi plaaniline ravitöö lükkub aprilli lõpuni edasi Majandus langeb, aga pangad ei ulata abikätt e-residentidest tulutoojatele (1) Haiguspuhangutest hilisminevikus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Piiriäärses külas käivad kõned läbi Läti võrgu

3 min lugemist
Sossemetsa talu laudas kepsutas läinud nädalal juba 120 tänavust talle ja neile oodati veel pooltsada lisaks. FOTO: 2 × Urmas Luik/pärnu Postimees

Maismaasaar, just selle sõnaga iseloomustatakse Pärnumaal põlist Jäärja küla vastu riigipiiri, mis jääb vallakeskusest 16 kilomeetri kaugusele ja kus mobiilikõned käivad läbi Läti võrgu. Lõunanaabrite lähima toidupoeni Ramata külas on siit viis kilomeetrit, aga eriolukorra kehtestamise järel on maanteeliiklus betoonplokkidega tõkestatud ja väljapääs veidi üle 50 elanikuga külast vaid ühesuunaline – Kilingi-Nõmme poole.

Viimases majas vastu Eesti-Läti piiri elab Lea Hiiemäe, märtsiküüditatute peres sündinu, kelle vanemad kolisid Jäärjasse samasse majja siis, kui tüdruk oli paariaastane.

„Piirivalvurid olid siin uuesti tagasi, päris tore oli,” ütles Hiiemäe, meenutades ­Schengeni-eelset aega, mil riigipiiri kaitsjad majutusid tema kodumaja ülemisel korrusel. „Aga jah, enne kui piir nüüd kinni läks, käisime siit autoga korra nädalas Lätimaal poes toidukaupa ostmas, kuigi piim, leib, sai on seal väga kallis meie mõistes.”

Kohalikuna on naine näinud Jäärja õitseaega, olnud põllumajandus- ja rahvaloendaja ajal, mil külas kolm korda rohkem hingelisi, tööd andis metskond, kauplus, postkontor, kool.

„Oleme siin omaette nagu üksikus oaasis,” nentis Lea Hiimeäe. „Hea, et vähemalt tee on mustkattega, kuigi see töö jäi natukene hiljaks, sest paljud noored olid selleks ajaks läinud mujale.”

Enne kui piir nüüd kinni läks, käisime siit autoga korra nädalas Lätimaal poes toidu­kaupa ostmas, kuigi piim, leib, sai on seal kallis meie mõistes.

Küla läbivale Kilingi-Nõmme – Mazsalaca maanteele tehti remont ja pandi asfalt Euroopa Liidu rahaga Eesti-Läti piiriülese progammi eduloona. Seda teed pidi taastati Saarde valla ja maavalitsuse survel ühistranspordiliiklus, nii et ajalooannaalidesse läheb 2017. aasta 7. juuni kui päev, mil taasiseseisvunud riigis sõitis esimest korda Jäärjani liinibuss.

„Hetkeolukord Jäärjas ei ole kiita,” tõdes Saarde vallavanem Eiko Tammist. „Oleme sinna korraldanud bussiliikluse kaks korda päevas, kuid nüüd, mil lapsed on koduõppel, sõidab buss tühjalt. Mobiilside ega internet sinna üldjuhul ei ulatu. Küll aga ilmestab kunagist hiilgust Jäärja mõis, mis seisab tühjalt ning ootab paremaid aegu ja omaniku häid mõtteid.”

Mõisa varju jääb põlvkondade järjepidevuse ja piirkonna elujõu tähisena Sossemetsa talu, mille laudas kepsutab 120 tänavust talle ja neile on lisandumas 40–50 kaaslast.

„See on viljakas aasta, kaksikuid tallesid on hästi palju,” rõõmustas peremees, kelle lambakasvatustalu põhikarjas on ligemale 130 valge- ja tumedapealist villakasuka kandjat või nende ristandit. „Mul on need, kes sünnivad, pandud alguses mõneks päevaks väikesesse aeda emaga kokku, et nad teda ära ei kaotaks, aga kisa teevad need paar tükki, kes olid nädal aega niimoodi eraldi olnud, lasksin nad hommikul lahti, nad peavad harjuma teiste seas ka elama, nüüd ema on seal suures aias heina juures, nosib seda ega tee lastest väljagi.”

Ühe seletuse järgi vene-, teise järgi prantsuskeelsest sõnast maantee nime saanud Sossemetsa talukoha võttis laevamehaanikuks õppinud Pärnat majandada vanemate kaotuse järel, et Vabadussõja järel vanavanaisa Peetri asunikukoht kui põlvkondade pärandus ei jääks omapäi.

Koduõppele jäänud Kirke ja lasteaiast vaba Peeter tulid tallesid uudistama. FOTO: Urmas Luik

Õues patseeris kirev ja nagu sulgsääristega kotšini tõugu kukk, kelle kui imetlusobjekti ümber keerles sõbralik borderkolli Polla. Eriolukorra väljakuulutamiseni jäi kolm päeva, sestap olid normaalse elurütmi järgi pärastlõunaks kodus Abja gümnaasiumis ja Mõisaküla põhikoolis ajalugu õpetav mulgi juurtega pereema Maile Keevs ning temaga koos Mõisakülast ka lasteaiamudilane Peeter ja noorem tütar, koolilaps Kirke. Vanem tütar Kärt õpib Kilingi-Nõmme gümnaasiumis ja läheb-tuleb liinibussiga.

Käsitööhuviline perenaine möönis, et lambavillaga on muret palju, sest selle lõngaks tegemise kohti paari sõrme jagu üles lugeda ja tema eelistab Süvahavva villavabrikut Põlvamaal. Sellepärast, et seal saab ta musta ja varieeruva värviga lamba villast naturaalset tooni lõnga kedrata.

Päike käib järjest kõrgema kaarega ja annab energiat väikesele päikesepargile, mis Sossemetsa renoveeritud elumaja varjus paar aastat tagasi tööle hakkas. „Päris pimedatel talvekuudel ei vea ainult pargiga välja. Kui elektrit on kõige rohkem vaja, siis tuleb Eesti Energiast, aga kui üle jääb, siis läheb neile müügiks,” seletas Pärnat.

Seotud lood
25.03.2020 27.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto