Elu karantiinis ⟩ Saare lukku pannud Kihnu kaitseb oma eakaid

Nelja lapse ema Mare Mätas ütles, et kihnlased püsivad kodus, lapsed e-õpivad ja harjutavad pillimängu. Keldrites on veel piisavalt toitu ja meri annab lisa, ilusa ilmaga saab õues toimetada ja vihmaga körte kududa. FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Esialgu vähemalt kaheks nädalaks lukku pandud Kihnu saarele pääsevad vaid seal alalist elukohta omavad inimesed. Kihnu reisijuht Mare Mätas rääkis, et ehkki Kihnu ­inimene üldiselt viirust ei karda, eriti noor, ollakse mures oma eakate pärast.

„Muretsevad vanemad inimesed ja meie omakorda vanemaealiste pärast. See oleks tõesti katastroof, kui paljud korraga haigestuksid ja kiiret hospitaliseerimist mandrile vajaksid olukorras, kus see võib kesta tunde,” rääkis Mätas. „Saarerahvas püsib üldjuhul seaduskuulekalt kodus, meil on kõigil vanemaid sugulasi ja sõpru, muretseme eelkõige nende pärast, mistõttu omavahelist suhtlemist on vähe, vaid telefoni ja noorematel ­arvuti teel.”

Seni pole viirus tavakihnlase elus suuri muutusi põhjustanud. „Oma kodumajapidamises on ju kõigil tegevust kuhjaga, lisaks võimalus soodsa ilmaga kala püüda, küttepuid varuda või kasvõi niisama mere ääres merelindude saabumist jälgida,” jutustas Mätas. „Suurim muutus on vast liikumine poes, kus tuleb nakkusohtu vältida.”

Kihnlastel on kõigil keldrid, kus suvel varutud toit talve üleelamiseks, lisaks on meri ümber, mis võimaldab kalapüüki, ja mandrilt tuuakse kaupa.

Vaadates ette algavale turismihooajale, oli Mätas murelik. „Mõju turismile on tõenäoliselt laastav,” kartis ta. „Kõik oleneb, millal viirus taganeb ja tavapärane elu taas alata saab. Kui 1. maist, siis saab veel ehk üht-teist päästa, kui mitte, on asi ikka väga halb. Suur hulk välismaalasi on praeguseks juba oma reisid tühistanud,” rääkis ta.

„Kui majanduskriis laastab saart nüüd nii, et mingit eluvõimalust enam järele ei jää, peab väga lootma riigi toele, kuid mis kujul see olema saab, ei oska veel öelda. Mõistagi olukord halveneb järsult, toimub n-ö suur­puhastus, mille käigus kaovad paljud töökohad. Mis saab inimestest või muutustest rahvaarvus, ei oska ette näha,” kõneles Mätas. „Käesolev kriis on tõestus pärimuskultuuri ja maaelu tähtsusest, ise endaga hakkama saamisest. Üha selgemaks saab, et riik peab seda senisest rohkem hindama ning toetama.”

25.03.2020 27.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto