Sisukord
Kultuur
Postimees
26.03.2020
Eesti Otsuste tegemine läks ametnikelt arstide kätte (2) Hooldustöötaja: «Hea öelda, et jääge koju. Kes siis eakate juures käib? Linnaosavanem?» (12) Koroonaviirus nõudis Eestis esimese elu Šoti mägiveised kolivad Tallinnas Pirita jõe saarele Aias puhkes õitsele kaunis eksootiline üllatus Majandus Eesti Panga halb ja väga halb stsenaarium (68) Bussifirmad soovivad kriisi üleelamiseks riigi tuge Soome riigiamet aitab Tallinki laevadel nullkasumis püsida (1) Välismaa Eestlased põgenesid Ameerikas pandeemia eest (1) Valgevene eelistab koroonale vutti ja traktoreid Kohalik vaade ⟩ Hispaania kihutas nukras viirusestatistikas Hiinast mööda «Me oleme venelased! Meiega on Jumal!» (50) Arvamus Juhtkiri: selgem siht distsiplineerib (1) Karel Reisenbuk: nakatunud raibe (8) Tõnis Lukas: isolatsiooni valu ja võlu Neeme Raud: New York – uuesti Ground Zero? (2) Heli Tiirmaa-Klaar: küberriigina ÜROs Kultuur Uus teletrend: lõbus koroonasaade Eesti filmide säravamad pärlid Kumu vajab videokooli Sport Taliala medalid pole tänu Värska neiule enam utoopia Eesti maratoonar keerulisest ajast Keenias: inimesed võivad agressiivseks muutuda ja kividega visata Tallinn Šoti mägiveised kolivad Tallinnas Pirita jõe saarele Maa Elu Kriisis juustufarm pani e-poe püsti paari päevaga (2) Elu karantiinis ⟩ Hobusekasvataja: praegu on hirm suurem, kui vähidiagnoosi saades Elu karantiinis ⟩ Õhtujuhte ootab ees pikk puhkus Elu karantiinis ⟩ Saare lukku pannud Kihnu kaitseb oma eakaid Elu karantiinis ⟩ Äri ja koduõpet ühendada pole kerge Elu karantiinis ⟩ Varnja külas tervituseks ei kätelda Elu karantiinis ⟩ Kaugsõiduautojuht jäi koju naisele abiks Elu karantiinis ⟩ Õpetaja tööpäevad venivad südaööni Elu karantiinis ⟩ Lelle raamatukogu ja postipunkt püsib avatuna Transpordifirmad pole eelmisestki kriisist kosunud Muuda aed vastupidavaks ja saagikaks Tartu Esimene doktorant kaitses väitekirja videosilla vahendusel Maarjamõisa kriisikomisjoni juht Joel Starkopf: see on ränk töö, me näeme, et haigus taandub visalt (1) Pooled vältimatule hambaravile pöördujad võiksid tulemata jätta Kliinikumi plaaniline ravitöö lükkub aprilli lõpuni edasi Majandus langeb, aga pangad ei ulata abikätt e-residentidest tulutoojatele (1) Haiguspuhangutest hilisminevikus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Haiguspuhangutest hilisminevikus

4 min lugemist
Kaitsepookimisele rõugete vastu on kogunenud saalitäis eri vanuses mehi, naisi ja lapsi. Peakatete järgi võib aimata, et nende hulgas on nii rikkaid kui ka vaeseid. Foto on tallel Tallinna linnamuuseumis (TLM Fn 1839), pildistamise aeg ja koht on teadmata. FOTO: Hans Soosaar

Tavaliselt hakatakse mõne järjekordse hirmutava haiguspuhangu ajal meenutama kõige hullemaid epideemiaid ajaloos, näiteks katku. Teeks seekord teistmoodi: alustaks meeldetuletusega, et kui 2018. aastal suri Eestis 1,5–3 protsenti (olenevalt sellest, kas arvestada sündroome, nagu kopsupõletik ja meningiit) inimesi nakkushaigustesse, siis näiteks 1937. aastal oli neid 15 protsenti, kusjuures kopsupõletikku, aga ka siis sagedat laste sooltepõletikku ei ole arvestatud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lisaks pole päris kindel, et toona kusagil maakohas surnud vanainimene oma surmatunnistusele diagnoosi sai. Paljud sellel ajal sündinud inimesed on endiselt meiega, käesoleva pandeemia ajal nimetatakse neid riskirühmaks.

Niinimetatud epidemioloogiline üleminek, mis lihtsustatult tähendab surmapõhjuste nihkumist nakkushaigustelt ja alatoitluselt mittenakkuslike tõbede valda, algas juba paarisaja aasta eest. Esialgu tajuti kogemuslikult vaesuse ja kehvade elutingimuste hukatuslikku mõju eluea ja tervise näitajatele ning asuti neid parandama. Tulemuseks oli muu hulgas tuberkuloosi taandumine. Seejärel tekkisid mikrobioloogia ning nüüdisaegne farmakoloogia.

25.03.2020 27.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto