R, 9.12.2022

Esimene doktorant kaitses väitekirja videosilla vahendusel

Kelly Olesk
, ajakirjanik
Esimene doktorant kaitses väitekirja videosilla vahendusel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Itaallane Adriano Augusto kaitses oma doktoritöö «Täpne ja tõhus protsessimudelite automaatne koostamine sündmuslogidest» Tartu ülikoolis videosilla vahendusel.
Itaallane Adriano Augusto kaitses oma doktoritöö «Täpne ja tõhus protsessimudelite automaatne koostamine sündmuslogidest» Tartu ülikoolis videosilla vahendusel. Foto: Erakogu

Itaallane Adriano Augusto tegi esmaspäeval doktoritööd kaitstes ajalugu, sest mitte keegi pole enne teda kaitsnud Tartu ülikoolis doktoriväitekirja video­silla vahendusel.

Praeguse koroonaviiruse tõttu on ka ülikoolid kaugõppel ning seetõttu on Augusto eriti tänulik, et Tartu ülikooli arvutiteaduste instituut oli nõus traditsiooni murdma ning lubas väitekirja «Täpne ja tõhus protsessimudelite automaatne koostamine sündmuslogidest» kaitsta virtuaalselt.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Marko Mägi täpsustas aga täna hommikul, et ka varem on siiski üks doktoritöö osaliselt videosilla kaudu kaitstud. «Aastate eest kaitsti ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonnas doktoritöö Skype'i vahendusel, sest oponent ei jõudnud segaste asjaolude tõttu Eestisse,» selgitas ta. Mägi lisas, et selliselt, kus kõik kaitsmisel osalejad on kodust veebikeskkonnas ja osalevad kaitsmisel, oli see kindlasti esmakordne.

Kaitsmised õigel ajal

Augusto valmistus justkui tavapäraseks kaitsmiseks. «Küll aga ei riietunud ma viisakalt, nagu muidu kombeks. Kaitsesin oma töö pidžaamapükstes ja pusaga, sest Austraalias oli hilisõhtu,» rääkis ta. Värske doktorikraadi omanik asus tööle Austraalias Melbourne’i ülikoolis, tema väitekirja kaasjuhendaja oli samast ülikoolist.

Kuvatõmmis veebiplatvormi Zoom kaudu toimunud doktoritöö kaitsmisest.
Kuvatõmmis veebiplatvormi Zoom kaudu toimunud doktoritöö kaitsmisest. Foto: Kuvatõmmis

Tartu ülikooli kalendrist on näha, et sel kuul kaitstakse veel mõni doktoritöö interneti vahendusel. «Meie plaan ja lootus on, et enamik kaitsmisi toimuks õigel ajal, kas siis täielikult videosilla vahendusel või osaliselt – nii, et kaitsja ja komisjon on ühes ruumis, aga laiem seltskond osaleb video­silla vahendusel,» ütles Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

TÜ õppeprorektor Aune Valk.
TÜ õppeprorektor Aune Valk. Foto: Margus Ansu

Ülikooli juhtkond on kaalunud ka seda, et kui mingil õppekaval on lõputööd teha raske, sest see eeldab tööd inimestega, võib lõputöö asendada eksamiga.

Nüüd on tudengid eriolukorra tõttu olnud poolteist nädalat kaugõppel ja esimene väitekirigi videosilla teel kaitstud. Kuidas on üliõpilased ja õppejõud selle suure muutusega toime tulnud? Valk nentis, et see aeg on läinud erinevalt ja kindlasti on neid, kel on raskusi. «Eriolukorra esimese nädalaga võrreldes on aga nüüd toimunud uskumatult suur hüpe,» märkis ta.

Ka maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve ütles, et esimese nädalaga elasid õppejõud kaugõppesse sisse ja kõik on saanud hakkama. Kõik õppejõud on mõelnud, kuidas oma ainet e-õppena anda. «Haridustehnoloogid ja nooremad kolleegid on olnud abiks nendele inimestele, kes nii hästi erinevate platvormidega kursis pole,» sõnas Järve.

Küll aga ei riietunud ma viisakalt, nagu muidu kombeks. Kaitsesin oma lõputöö pidžaamapükstes ja pusaga, sest Austraalias oli hilisõhtu, rääkis Adriano Augusto, kes kaitses doktoritöö videosilla vahendusel.

Maaülikooli lõputööde kaitsmine on mais ja juunis, kindlat kava veel pole, aga kui eriolukord kestab, on võimalik ka veebi kaudu tööd kaitsta.

Aune Valgu sõnul sundis eriolukord tegema suurt arenguhüpet. Kui eelmisel aastal salvestati ülikoolis Panopto tarkvaraga ligi 1500 videoloengut, siis möödunud nädalal filmiti neid ligi 550. Praegu on veebiseminari platvorm kasutusel ligi 550 e-kursusel, eelmise aasta lõpus aga vaid 99-l. «Väga positiivne on see, et e-õppe võimalusi on avastanud paljud õppejõud, kes varem pole selleks põhjust näinud,» ütles õppeprorektor.

Harjumise küsimus

Maaülikooli loomakasvatuse õppetooli juhataja Marko Kass sõnas, et loengute osa pole kaugõppes väga keeruline välja mõelda, raskem on praktikumide ja suuremate iseseisvate töödega. Näiteks loomade ainevahetusele ja söötmisele keskenduvas õppeaines on samuti suur osa iseseisval tööl. «Õnneks on mul varasematest aastatest juhendid nendele õpilastele, kes olid puhkamas või haiged, seega saan neid nüüd kõigile jagada,» rääkis Kass.

Oluline on ka vahetu suhtlus. Kasutusele tuleb võtta nii Facebooki kui ka Skype’i vestlus, et tudengite küsimustele võimalikult kiiresti vastata. «Kõik õppejõud katsetavad erinevaid võimalusi ja midagi ületamatut ei ole,» kinnitas Kass.

Ka informaatika praktikumides tuleb õppejõududel katsetada, missugused õppemeetodid tudengitele paremini sobivad. «Oleme aru saanud, et praktikumide tegemine videote vaatamisena ei sobi üldse, ja seda enam ei tee,» rääkis Tartu ülikooli arvutiteaduste instituudi dotsent Marina Lepp.

Praegu käivad veebipraktikumid, kus juhendaja räägib ja tudengid saavad otse küsimusi küsida. Et väga laadaks ei läheks, esitavad tudengid oma küsimused kirjalikult. Kui loengute videod on eelmisest aastast olemas ja ka veebipraktikumid välja mõeldud, siis keerulisem on kontrolltöödega. «Ühe lükkasime maisse, aga edasi ei saa ka lõputult lükata,» nentis Lepp.

Märksõnad
Tagasi üles