Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
26.03.2020
Eesti Otsuste tegemine läks ametnikelt arstide kätte (2) Hooldustöötaja: «Hea öelda, et jääge koju. Kes siis eakate juures käib? Linnaosavanem?» (12) Koroonaviirus nõudis Eestis esimese elu Šoti mägiveised kolivad Tallinnas Pirita jõe saarele Aias puhkes õitsele kaunis eksootiline üllatus Majandus Eesti Panga halb ja väga halb stsenaarium (68) Bussifirmad soovivad kriisi üleelamiseks riigi tuge Soome riigiamet aitab Tallinki laevadel nullkasumis püsida (1) Välismaa Eestlased põgenesid Ameerikas pandeemia eest (1) Valgevene eelistab koroonale vutti ja traktoreid Kohalik vaade ⟩ Hispaania kihutas nukras viirusestatistikas Hiinast mööda «Me oleme venelased! Meiega on Jumal!» (50) Arvamus Juhtkiri: selgem siht distsiplineerib (1) Karel Reisenbuk: nakatunud raibe (8) Tõnis Lukas: isolatsiooni valu ja võlu Neeme Raud: New York – uuesti Ground Zero? (2) Heli Tiirmaa-Klaar: küberriigina ÜROs Kultuur Uus teletrend: lõbus koroonasaade Eesti filmide säravamad pärlid Kumu vajab videokooli Sport Taliala medalid pole tänu Värska neiule enam utoopia Eesti maratoonar keerulisest ajast Keenias: inimesed võivad agressiivseks muutuda ja kividega visata Tallinn Šoti mägiveised kolivad Tallinnas Pirita jõe saarele Maa Elu Kriisis juustufarm pani e-poe püsti paari päevaga (2) Elu karantiinis ⟩ Hobusekasvataja: praegu on hirm suurem, kui vähidiagnoosi saades Elu karantiinis ⟩ Õhtujuhte ootab ees pikk puhkus Elu karantiinis ⟩ Saare lukku pannud Kihnu kaitseb oma eakaid Elu karantiinis ⟩ Äri ja koduõpet ühendada pole kerge Elu karantiinis ⟩ Varnja külas tervituseks ei kätelda Elu karantiinis ⟩ Kaugsõiduautojuht jäi koju naisele abiks Elu karantiinis ⟩ Õpetaja tööpäevad venivad südaööni Elu karantiinis ⟩ Lelle raamatukogu ja postipunkt püsib avatuna Transpordifirmad pole eelmisestki kriisist kosunud Muuda aed vastupidavaks ja saagikaks Tartu Esimene doktorant kaitses väitekirja videosilla vahendusel Maarjamõisa kriisikomisjoni juht Joel Starkopf: see on ränk töö, me näeme, et haigus taandub visalt (1) Pooled vältimatule hambaravile pöördujad võiksid tulemata jätta Kliinikumi plaaniline ravitöö lükkub aprilli lõpuni edasi Majandus langeb, aga pangad ei ulata abikätt e-residentidest tulutoojatele (1) Haiguspuhangutest hilisminevikus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maarjamõisa kriisikomisjoni juht Joel Starkopf: see on ränk töö, me näeme, et haigus taandub visalt

4 min lugemist
Täisvarustuses meditsiinitöötajad. FOTO: Andres Tennus

Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjon alustas tööd 13. märtsil. Kui töö algas äärmiselt pingeliselt, siis sel nädalal koguneb kriisikomisjon koosolekuteks üle päeva. «Oleme aga valvel, infovahetus käib ja kui tekib vajadus, koguneme ka erakorraliselt,» ütles kriisikomisjoni juht professor Joel Starkopf.

Professor Joel Starkopf ei oska ennustada, kui kaua kriis kestab. Keegi ei oska. Pilt on tehtud veebruaris avatud simulatsioonikeskuses, mis on Maarjamõisasse loodud arstiüliõpilaste kliiniliste ja praktiliste oskuste paremaks omandamiseks, samuti kliinikumi personali koolitusteks.   FOTO: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli kliinikumi kodulehe ülaservas on nüüd punaste tähtedega rida «Covid-19 info». Sealt nägi eile, et haiglaravil on kaheksa patsienti, neist viis nakkushaiguste ja kolm intensiivraviosakonnas.

Puusepa 8 hoone kahele korrusele loodud uues nakkusosakonnas on ruumi kuni 48 patsiendile, lisaks on kliinikumis võimalik koroonahaigetele sisse seada 45 kuni 50 intensiivravikohta koos hingamisaparaadiga.

Neli koroonahaiget on Maarjamõisa haiglast välja kirjutatud.

Professor Joel Starkopf, kuidas koroonahaiged haiglasse satuvad? Kas neil kõigil on olnud väga raskesti talutavad sümptomid?

Jah, valdavalt on olnud põhjuseks rasked sümptomid. Neil on olnud järjest süvenev nõrkus, köha ja palavik, mis tõuseb 39 kuni 39,5 kraadini. Piinav ja valus köha ongi lõpuks olnud need põhjused, millega nad on kiirabi või perearsti poole pöördunud ning miks nad on haiglasse suunatud.

Osal neist on kaasuvad haigused, mis on samuti olnud argument. Kas südamepuudulikkus või diabeet või kõrgvererõhutõbi.

Kuidas koroonapatsientide nakkusosakond välja näeb?

Haiged viibivad seal täieliku isolatsiooni tingimustes ruumides, kus varem töötas ortopeediaosakond. Nii arstid kui ka õed on riietatud kaitsekostüümidesse, mis tähendab prille, maske, kitleid, kindaid, jalanõusid. Õed töötavad kolmetunniste vahetustega ja arstid vastavalt visiitide vajadusele. Juba kolm tundi kaitsekostüümis olla on tõsine väljakutse igale meedikule.

See on ränk töö ja mul on väga suur austus nende inimeste vastu. Ortopeediaõed, kes varem töötasid kirurgiaosakonnas, on nädalaga õppinud ümber töötamaks nakkushaiguste osakonnas. Nad on olnud väga tublid. Samamoodi on erakordselt tublid kõik arstid ja residendid.

Kas voodid on vaheseintega eraldatud?

Patsiendid on praegu ühekaupa palatis, igaühel on omaette WC ja duširuum ning voodi kõrval hapnikuravivõimalus. Patsiendid võivad vajaduse korral ka telefoni teel oma probleemidest märku anda.

Paras logistikaülesanne on olnud, kuidas kõige ökonoomsemalt korraldada igapäevaseid raviprotseduure ja toimetamisi. Näiteks, kuidas viia sellesse osakonda toit, lahendada sanitaarprobleemid ning kuidas osakonnast välja viia kasutatud kaitsevarustus ja nakkusohtlikud jäätmed.

Palun kirjeldage tööd intensiivraviosakonnas.

Tavainimesele on see suhteliselt ettekujuteldamatu. See on hoopis teine maailm võrreldes mittenakkusohtliku intensiivraviga.

Kas seal on haiged kapslis?

Ei ole. Nad on ühekohalistes isolaatorites, kus on negatiivne rõhk. Tavainimesele ettekujuteldamatu on töötajate kaitsevarustuse aste, millest me nagu kord ja kohus kinni peame, ning see, et need protseduurid, mis teha tuleb, on märkimisväärselt invasiivsemad kui nakkushaiguste osakonnas.

Mis need on?

Kõik, mida intensiivravi nõuab. Patsiendile on paigaldatud hingamistoru, ta on hingamisaparaadi all. Tal on veenikanüülid, et organismi ravimeid ja lahuseid viia. Ta on narkoosis, ja teda põetatakse kõhuli.

Juba see on ettevõtmine, kuidas narkoosis patsienti, kes on hingamisaparaadi all, kõhuli keerata. Selleks läheb vaja kolme-nelja inimest.

Miks kõhuli?

Maailmas on just niisugust ravimeetodit soovitatud. Veenvad uuringud on kinnitanud niisuguse asendi efektiivsust kopsukahjustusega haiguste puhul.

Kas need neli, kes haiglast on välja kirjutatud, viibisid samuti intensiivraviosakonnas?

Ei, väljakirjutatud on kõik olnud nakkushaiguste osakonna patsiendid.

Kas mõni intensiivravipatsient on juba pääsenud tavalisse nakkusosakonda?

Ei ole. Need kolm, kes meile on nii raskes seisus tulnud, on kõik senimaani veel hingamisaparaadi all. (Eilse hommiku seisuga – AJ.)

Kas te ravite nad terveks?

Need on esimesed haiged selle haigusega üldse, keda me ravime. Olen seetõttu prognoose tehes väga ettevaatlik. Näeme, et kopsukahjustus on väga tõsine.

Näeme aga ka, et kopsukahjustus võib tabada suhteliselt heas või normaalses seisundis ning normaalse füüsilise aktiivsusega 50–60-aastasi inimesi.

Näeme, et see kopsukahjustus võib tabada suhteliselt heas seisus ning normaalse füüsilise aktiivsusega 50–60-aastasi inimesi.

Me näeme esimeste päevadega seda, et see kõik taandub visalt. Ehk teisisõnu: oleme saanud kinnitust sellele, mis muu maailma kolleegid erialakirjanduses on juba kirjeldanud.

Mida koroonaviirus kopsuga teeb?

Kopse tabab viiruse sissetungimise tõttu järjest leviv põletikureaktsioon, tekib ulatuslik kopsupõletik, kopsude õhusisaldus väheneb, gaasivahetus halveneb. Inimene ei saa niisuguste kopsude läbi vajalikul määral hapnikku kätte.

Kui palju niisuguseid intensiivravi patsiente suudab Tartu ülikooli kliinikum vastu võtta?

Tavaolukorras on meil täiskasvanutele 51–53 kolmanda astme intensiivravi voodikohta, mis tähendab, et need on hingamisaparaadiga voodikohad.

Tavaelus on nende kohtade täitumus 75–80 protsenti. Seal on südameinfarkti- ja traumahaiged, aga ka teiste infektsioonhaigustega patsiendid ja nii edasi. Üks osa on ka plaanilistele kirurgilistele haigetele, kes vajavad aparaadi all hingamist lühikest aega pärast operatsiooni – südame- ja ajukirurgia patsiendid.

Niisiis saame neist voodeist mingi hulga vabastada. Samal ajal saame teatud hulga uusi intensiivravikohti ka juurde luua. See on väga dünaamiline protsess, mis sõltub sellest, millisel hulgal tuleb meile haigeid mööda kaht rada, kus ühed on Covid-positiivsed ja teised mitte.

Praegu oleme võimelised Covid-haigetele eraldama 45–50 intensiivravi voodikohta koos hingamisaparaadi võimalusega.

Kes on olnud ja on Maarjamõisa senised koroonapatsiendid?

Meil ravil olnud ja ravil olevatest kaheteistkümnest haigest on kaks 20–40-aastased, neli 41–60-aastased, viis on 61–75-aastased ning üks on üle 75-aastane inimene. Kolmandik on naised ja kaks kolmandikku mehed.

Mis valdkonnas need inimesed tegutsevad?

Väga erinevate valdkondade inimesed. Et Võru on olnud üks puhangukolle Eestis, siis on meie patsientide hulgas mitu inimest Võrumaalt. Seepärast manitsen Võrumaa rahvast täie tõsidusega, et nad peaksid kinni kõigist neist otsustest, mille valitsus on sisse seadnud. Hoidke distantsi, peske korralikult käsi, hoidke oma eakaid, aga ärge unustage, et ka suhteliselt noored inimesed võivad raskelt haigestuda.

Meil on ravil ka Tartu inimesi, kõik ei ole võrukad.

Millal saabub Eestis haigestumise tippaeg? Kas kuue või kümne nädala pärast või paari nädalal pärast?

Väga palju sõltub Eesti rahva käitumisest.

Ma isiklikult arvan, et need isolatsioonimeetmed oleksid pidanud olema veel kiiremad ja jõulisemad. Suured kaubanduskeskused oleksid pidanud suletud olema juba kolmapäevast. See ongi võtmeküsimus.

Aga ennustada on raske. Oleme esialgu ennustanud tulevikku aprilli kolmanda nädalani ja see ennustus näitab haigete arvu kasvu.

Me siis ei pääse suuremast puhangust kuidagi?

Muidugi elame paremas lootuses. Meil on aga ennustamisel abiks teadlased ja statistikud ning matemaatika on kõige täpsem teadus üldse. Neid mudeleid eirata ei saa. Tõenäosuse ja selle usaldatavuse piirid on aga suured. On vaks vahet, et kas Eestis tuleb 90 haiget või kuni 300 haiget.

Veel kord rõhutan olukorra tõsidust. Võib küll tunduda, et 404 nakatunut (terviseameti eilsed andmed – toim) ei ole palju, aga kinnitan, et meie populatsiooni kohta on see väga suur haigestunute arv.

Kuidas läheb sel kliinikumi töötajal, kes sai positiivse testitulemuse eelmisel nädalal?

Jah, üks meie töötaja, kes haigestus, on paranenud.

Intensiivravi Eestis

  • Eesti haiglates on praegu kokku 191 intensiivravi kohta, vajaduse korral on võimalik luua kuni 500 kohta.
  • Hingamisaparaate on Eestis kokku praegu 282. Valitsus andis eile sisse veel 150 hingamisaparaadi tellimuse.
Allikas: terviseamet, Eike Kingsepp
Seotud lood
25.03.2020 27.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto