Heli Tiirmaa-Klaar: küberriigina ÜROs

Heli Tiirmaa-Klaar FOTO: Erakogu

Eesti osalusel oli sel kuul esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukogu laual küberjulgeoleku küsimus, kirjutab Eesti küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar.

Kui Eestit tabasid 2007. aastal laiaulatuslikud küberrünnakud, polnud ühtegi rahvusvahelist poliitilist mehhanismi, mille kaudu seletada rünnakute tõsidust, kutsuda appi teisi riike või mõista hukka ründajaid. Ainus, mis oli tol hetkel olemas, oli küber­turbe tehniliste erialaekspertide globaalne koostöövõrgustik ja algeline koostöö CERTide­ ehk küberintsidentide haldusmeeskondade vahel. Kasutada sai ka kahepoolseid õigusabileppeid, et pöörduda teiste riikide õigusabiorganite poole. Neid võimalusi Eesti ka kasutas, kuigi rünnakute tõrjumise ning elutähtsate teenuste toimimise tagasid Eesti enda head kübereksperdid ilma suurema rahvusvahelise abi või sekkumiseta. Samuti ei olnud siis olemas rahvusvahelisi koostöömehhanisme, et küberrünnakute toimepanejaid tuvastada või vastutusele võtta.

See kogemus karastas meid ja on põhjus, miks Eesti on olnud rahvusvahelisel tasandil väsimatu küberjulgeoleku eestkõneleja. Oleme toonud selle teema nii NATO, Euroopa Liidu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni kui ka ÜRO päevakorda. Paljuski oleme ka kujundanud nende organisatsioonide küberpoliitikaid. Nüüdseks on mitmesuguseid küberalgatusi ja koostöömehhanisme eri tasanditel palju ning see teema puudutab kõiki riike maailmas.

ÜROs on üle kümne aasta käinud koos valitsusekspertide töögrupp, mis on sätestanud käitumisnormid riikidele, arutanud usaldusmeetmeid ja rahvusvahelise õiguse kehtivust küberruumis. Needsamad ÜROs kokku lepitud normid, usaldusmeetmed ning rahvusvahelise õiguse rakendamine on riikide vastutustundliku käitumise ja küberstabiilsuse alustala. Eesti on olnud selles protsessis osaline algusest peale ning kujundanud kehtivat rahvusvahelist küberstabiilsuse raamistikku.

Tänu julgeolekunõukogu liikmesusele on Eestil võimalus kõrgemal tasemel tutvustada riikide vastutustundliku käitumise norme ja rahvusvahelise õiguse rakendamist küberruumis. Tähtis on ka küberrünnakute toimepanijate avalikustamine ning korralekutsumine.

5. märtsil võttis Eesti koos Ameerika Ühendriikide ja Suurbritanniaga esimest korda ÜRO Julgeolekunõukogus jutuks Gruusiale korraldatud küberrünnakud. See oli ajalooline hetk – mitte kunagi varem polnud küberjulgeoleku küsimus ametlikult julgeolekunõukogus arutusel olnud. Enne seda, 20. veebruaril oli Eesti koos 20 teise riigiga omistanud Gruusia valitsust ja erasektorit tabanud küberrünnakud Venemaa sõjaväeluurele.

Küberrünnakute teema tõstatamine ÜRO Julgeolekunõukogus on tähtis verstapost küberjulgeoleku muutumisel välis- ja julgeolekupoliitika peavoolu teemaks. Eestil on plaanis korraldada oma julgeolekunõukogu liikmesuse jooksul veelgi üritusi küberstabiilsuse-teadlikkuse suurendamiseks.

Lisaks küberrünnakute avalikustamisele on oluline mõelda ÜRO tasandil ka nende riikide peale, kes on alles digiarengu algusjärgus ega suuda hästi küberohtudega toime tulla. Ka siin on Eesti viimase kümne aasta jooksul palju teinud, jagades oma kogemusi elutähtsate teenuste küberturbe tagamisel ning riikliku küberturbesüsteemi ehitamisel. Paljude maailma riikide silmis on Eesti lihtne kübermudel atraktiivne ja välisdelegatsioonide vool Eesti küberturbeasutustesse jätkub kõigi eelduste järgi ka pärast meie ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse aja lõppu 2021. aastal. Kõik see aitab kaasa meie eesmärgile tagada stabiilne küberruum.

Postimehes ilmub Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks olemise perioodil kord kuus kolumn, mille autoriteks on meie liikmelisusega seotud diplomaadid.

25.03.2020 27.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto