Riigid ja liidud pandeemias

Grigore-Kalev Stoicescu. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Läänemaailma vigu kriisi ohjeldamisel kasutavad ära Hiina ja Venemaa, kelle tegutsemine lähtub hoopis teistest eesmärkidest, kirjutab diplomaat Kalev Stoicescu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonaviirus levis aasta algusest saadik Hiinast üle terve maailma ja viiruse põhjustatud äge hingamisteede nakkushaigus Covid-19 laastab praegu just läänemaailma. Nii tundub ametlikke andmeid ja tabeleid vaadates. Hetkel on eriti suurtes raskustes Itaalia ja Hispaania, kus kiiresti leviv nakkus tapab halastamatult vanemaid ja nõrgema tervisega inimesi, kuid ka noori. Ükski riik või inimene pole päriselt kaitstud, sest vigu teevad (sealhulgas pandeemiasse kergekäeliselt suhtudes) nii valitsused kui ka inimesed. Lisanduvad kaitse- ja muude vahendite puudus ning sõltuvus Hiina tootmisest, tarneahelatest ja abivalmidusest. Mitu piirkonda on võib-olla Põhja-Itaaliast ja Hispaaniast mitme nädala võrra lihtsalt maas. Riigid toovad oma kodanikke koju, kuid tihti lubatakse naasnutel analüüsita ja karantiinita kodumaal ringi liikuda. Vaba maailma valitsused pelgavad inimlikkuse peamist aspekti: vabadust ja heaolu nautivad inimesed üldjuhul ei reageeri karmile kriisile enne, kui vikatimees niidab kellegi lähedase või tuttava.

Sellises olukorras on teadmatust mõistagi palju rohkem kui teadmisi, kuid räägime kõigepealt arvude ja statistika keeles. 26. märtsiks oli positiivseid proove Itaalias ja Hispaanias 50 protsenti rohkem kui Hiinas (vastavalt 124 000 ja 81 000), kuid surmajuhtumeid oli seal üle kolme korra rohkem (Itaalias ja Hispaanias kokku 11 150 ning Hiinas 3280). Saksamaal ja Prantsusmaal on poole vähem nakatunuid (62 000) ning ülejäänud 23 Euroopa Liidu liikmesriigis umbes 35 000 (sealhulgas pea pooled Hollandis, Belgias ja Austrias). Surmajuhtumite näitaja võrreldes nakatunute arvuga on eriti suur Itaalias (10,1 protsenti), kuid ka Hispaanias (7,4 protsenti), Hollandis (5,5 protsenti), Prantsusmaal (5,3 protsenti) ja Belgias (3,6 protsenti). Samuti liidust lahkunud Suurbritannias (4,9 protsenti). Saksamaal ja ülejäänud Euroopa Liidus püsib surmajuhtumite protsent õnneks üldiselt küllaltki väike (kuni üks protsent).

26.03.2020 28.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto