/nginx/o/2020/03/26/13027914t1h75e2.jpg)
See kriis on maraton, mitte sprint. Seetõttu ei saa öelda, et poleks kohane rääkida kriisi lahendajate väljavahetamisest, kui nad oma tööd piisavalt hästi ei tee. Või kui nad polegi kunagi mõeldud olema need, kes peaks niivõrd mastaapset kriisi lahendama. Enne peade nõudmist tõmmakem siiski korraks pidurit ning vaadakem suuremat pilti.
Kui Postimees peaks end terviseametist targemaks, kui oleksime ise kriisi paremini ette näinud, kirjutanuks me sellest juba mõnes veebruarikuises juhtkirjas.
Me näeme peataolekut ja pandeemiaks valmisoleku puudujääke suures osas maailma riikides, ka kõige rikkamates ja mõjuvõimsamates. USA president Donald Trump alguses pisendas viirusohtu ega kaotanud ka pärast kriisi puhkemist optimistlikku meelt, avaldades lootust, et lihavõttepühadeks ehk kahe nädalaga saavad ameeriklased taas kodust välja tulla.
«Ravi ei tohi olla hullem kui haigus,» kirjutas Trump hiljuti Twitteris, viidates sellele, kuidas kriis majandust laastab. Valimiste aastale rekordheade majandusnäitajatega vastu läinud riigipea on kahtlemata ärevil, sest valimiskaotused käivad majanduslangustega käsikäes ning mitte miski pole Trumpile nii vastik kui kaotamine. Kui vastutustundetut suhtumist kliimakriisi saab ta endale lubada seepärast, et suurem kahju avaldub alles pärast tema presidendiaega, siis praegu ilmnevate faktide eiramise ja valede otsuste tagajärjed on näha kohe.
Ükskõik kes on õigeimad inimesed juhtima meie kriisihaldust alates homsest, peaksid seda ka tegema, olgu nad praegused või uued inimesed.
Donald Trumpil on nüüd väga keeruline selgitada, miks oli 2018. aastal vaja koondada Valge Maja epideemiapealiku ja terve tema meeskonna ametikohad. Keeruline on selgitada, miks ütleb USA valitsuse allergiate ja nakkushaiguste instituudi juht, et maailma rikkaima riigi testimissüsteem on läbi kukkumas. Testimisvõimekuse puudujääke ei olnud USA pandeemiamudelites arvestatud, mistõttu pole võimalik öelda, kui traagiliseks olukord seal areneb.
Kurb on näha, kuidas suur osa USA meediast on isegi niivõrd suures kriisis Trumpi-keskne (olgu siis süüdistav või kiitev), pühendades probleemide konstruktiivsele käsitlemisele ja lahendamisele väiksema osa tähelepanust.
Eestis peaksime olema sisukamad ning tegema ka ajakirjandust, lähtudes sellest, mis aitaks kõige paremini kriisi lahendada. Päid me seetõttu nõudma ei hakkagi, ent soovime terviseameti pikka aega tagasi unarusse jätnud sotsiaalministeeriumile otsustusjulgust õigete valikute tegemisel. Ükskõik kes on õigeimad inimesed juhtima meie kriisihaldust alates homsest, peaksid seda ka tegema, olgu nad praegused või uued inimesed.
On tähtis teada, kas terviseametil oli tõepoolest juba veebruaris prognoos, mis näitas võimalikku eksponentsiaalset haigusjuhtumite arvu kasvu. Kui see vastab tõele, on väga raske õigustada otsust Saaremaa võrkpallimängule roheline tuli anda. Kui sellist uuringut polnud, tekib usalduse küsimus teistpidi. Usaldus niivõrd suurt kriisi lahendava ameti vastu peab igal juhul olema. Kindlasti on terviseametis palju inimesi, kes on endast viimastel nädalatel kõik andnud. Neile kuulub kogu ühiskonna tänu. Mis puutub aga lõppvastutajatesse, siis tuleb tõdeda, et olukord on kestnud piisavalt, et igaühe head ja vead ära näha. On aeg otsustada, kes on selles sõjas meie kindralid.
