Sisukord
AK
Postimees
28.03.2020
Eesti Postimehe analüüs: kriisi juhtimise esimesed kaks nädalat (34) Karm rikkumine: koroonahaige šoppas suures toidupoes (6) Kuidas koroonaviirust ära tunda? Ja teised korduma kippuvad küsimused Korraldused eriolukorra juhilt Majandus Baltika haaras viimase päästerõnga järele (2) Sutter: uus õlitehas pakub kriisis õnge (9) Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis Välismaa Ühiskondlik usaldus aitab Rootsil hoiduda käskudest (1) Taani ja Norra vaatavad rootslaste leebust hämminguga (11) Aimar Ventsel: Venemaa vastukäivast koroonainfost on raske aru saada (3) KOHALIK VAADE. Ekskuninga uus skandaal võib anda surmahoobi Hispaania monarhiale Arvamus Suur nägu ⟩ Koroona sai sitke vastuvõitleja (3) Ameerika hääl Spordikröösuse prohmakas (1) Terve mõistuse kehastaja Aarne Seppel: mis on inimese hind? (4) Sport Itaalia liiga mõtleb 16 meeskonnaga play-off’ile. Vene: vahepeal unistati trennide jätkamisest VTB Ühisliigas ei määrata paremusjärjestust Suur lugu ⟩ Thierry Neuville: kahel korral olen tõesti mõelnud, et kas karjääriga ongi kõik Merendus Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis AK Mihhail Lotman: koroonaviirus kui meie ajastu katk (3) Reet Hiiemäe: läbi epideemiate kanduv rahvapärimus EKI keelekool: silma nähes, kõrva kuuldes, käe katsudes Maris Kuperjanov: pandeemia elukaar internetimeemides (1) Jüri Adams: altkäemaks ja pistis. Korruptsiooni lähiajalugu ja olevik Digikultuur. Sotsiaalmeedia – täiuslik või täiesti rikkis? Spioon, kes tsiteeris Hamletit Nädala plaat: Erakliku superstaari mitu mina ja permanentselt verine nina Aja auk. Tabudeta Juurikas. Valitsus ja tualettpaberi­kriis Arter Marju Lauristin: see kriis teeb meist paremad inimesed! (38) Inimesed kriisi eesliinil VIDEO. Treeni, muidu lähed hulluks! Ilus väike eesti tüdruk andis Tokyos lahingu (6) Kriisiköök: riis ja tatar praepannile (1) See on ainult su peas. Oculus Quest toob virtuaalreaalsuse lähemale kui kunagi varem Sõiduproov. Ford Puma: uus kass linnas! Kas oled tolmulapp või diiva? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Reet Hiiemäe: läbi epideemiate kanduv rahvapärimus

6 min lugemist
Kalamajast Kotzebue 9 keldrist leitud mumifitseerunud rott FOTO: Meeli Küttim

Praegune aeg paneb meid kõiki olukorda, kus igapäevaste otsuste langetamisel tuleb kaaluda ka nakatamise ja nakkumise ohtu ja meile tuletatakse pidevalt meelde, et iga üksikisiku käitumine loeb. Ka epideemiapärimuse järgi ei ole haigustega toimetulemise puhul kuigivõrd oluline nende päritolu, vaid just konkreetse inimese valikud sel hetkel.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Inimlik hirm ja ebakindlus on ajendanud usundiliste nähtuste esilekerkimist juba tuhandeid aastaid. Inimloomusele on omane ohu ja hirmu vastu võitlemine, püüd neid vähendada või tõkestada ning see eesmärk väljendub ka ajaloolises epideemia- ja muus kriisipärimuses. Kultuuriuurijad on tõdenud, et epideemiatega seoses kerkib alati esile ka nendega seotud emotsioonide, ideede ja jutusüžeede nakkusesarnane levimine. Näiteks kasutab sotsiaalteadlane ja antropoloog Dan Sperber terminit «ideede epidemioloogia», mõeldes selle all, et sarnaste fenomenide käsitlemisel ilmnevad pärimuses teatud universaalsed jooned; samuti aktiveeruvad iga uue kunagisega sarnase ohu korral taas juba äraproovitud kaitsevõtted.

Eelkõige just möödunud sajanditel miljoneid inimesi tapnud katkuepideemiad ja nendest jutustamine on puudutanud suuri rahvamasse ja on alust väita, et need on mõjutanud rahvausundilist ja religioosset maailmanägemust Euroopa maades, kaasa arvatud Eestis, rohkem kui ükski teine haigus ajaloos – õigupoolest on nende resonants selgelt täheldatav ka n-ö moodsate epideemiatega seotud mõtestamisviisides. Uute nakkuste ja ajalooliste katkuepideemiate paralleele rõhutavad muuhulgas meediakajastused, produtseerides kommentaare nagu «Koroona on moodsa ajastu katk» või «Kliimasoojenemine toob tagasi tuhandeid aastaid kadunud nakkushaigusi».

Ühelt poolt levivad nakkuselaadselt epideemiatega seotud hirm ja paanika – ajatult tüüpilised on süü ja karistuse motiiv, süüdlase otsimine, kahtlustatavate tagakiusamine. Paraku kalduvad massimeedia reaktsioonid liigituma just selle esimese liigi alla. Kuid samamoodi levivad ka psühholoogilist toimetulekut toetavad strateegiad, nt kollektiivsete hoolimispuhangute, positiivse tulevikuvaate või äraspidiselt sarkastilise huumorina. Ka käimasoleva koroonaepideemia puhul on näha, et inimesed tüdinevad paanitsemisest: vahelduse ja turvatundega harjunud meeled otsivad enesetunnet parandavat väljundit, heategemisest või meeldivast emotsioonist tingitud serotoniinivoolu. Nii sünnivad hõlpsasti ühised korteriakendel laulmised (nende eelkäijaid täheldati muide juba 16. sajandi katkuaegadel Milanos) ja naabriaitamise kampaaniad. Näiteks president Kersti Kaljulaidi algatatud telefonitaskulambi süütamise üleskutse vallandas stiihilise humoorikate edasiarenduste laviini – seega tiivustas kujutlusvõimet ja tõi kaasa kollektiivse naeru liitva mõju.

27.03.2020 30.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto