Aimar Ventsel: Venemaa vastukäivast koroonainfost on raske aru saada

Pere jälgib Peterburis Vladimir Putini telepöördumist, kus ta kuulutas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks välja vaba nädala. Foto: Sergei Mihhailitšenko/zumapress.com/Scanpix

Venemaal on paar sotsioloogilist instituuti, mis tegelevad muu hulgas ka igat masti protestiürituste uurimise ja kaardistamisega. Nende uurimisandmed näitavad, et juba mitu aastat järjest leiab Venemaal igal aastal aset 450–500 juhtumit ehk siis üle ühe protestiaktsiooni päevas.

Enamasti on rahva rahulolematus seotud sotsiaalmajanduslike põhjustega, poliitilisi proteste on harva. 2018. ja 2019. aastal kasvas silmanähtavalt just rahulolematus seoses polikliinikute ja haiglate sulgemisega.

2017. aasta jaanuaris otsustas valitsus optimeerida meditsiini finantseerimist, mis praktikas tähendas, et Venemaa meditsiinisüsteemi rahastamist kärbiti 40 protsenti. Loogilise tulemusena tabas Venemaad mõne aja pärast haiglate, polikliinikute ja eriti velskripunktide sulgemise laine.