Ühiskondlik usaldus aitab Rootsil hoiduda käskudest

Kõige suurem surve haiglatele on Rootsis parasjagu Stockholmis, mistõttu rajavad sõdurid pealinna lõunaossa Älvjsö messikeskusesse Covid-19sse haigestunutele täiendavaid intensiivravikohti. Foto: Jonas Esktrömer/tt News Agency/reuters/scanpix

Rootsi otsus mitte sundida inimesi koroonaviiruse leviku takistamiseks käskude ja keeldudega koju on pannud teisi Euroopa riike kulme kergitama. Kõhklejaid on Rootsiski, möönab riigi suursaadik Eestis Mikael Eriksson, kuid tema sõnul on riigi teguviis põhjalikult kaalutletud ning täidab sama sihti nagu naabrite rangemad meetmed.

Tundub, et Rootsi pole koroonaviiruse epideemiaga võitlemiseks valinud mitte teistsuguseid meetmeid, vaid erinev on see, et kui suurem osa riike kehtestab reegleid, mida inimesi kohustatakse järgima, siis Rootsis võimud lihtsalt soovitavad oma elanikel neist reeglitest kinni pidada. Miks on valitud leebem lähenemine?

Esiteks tuleb öelda, et me kõik peame olema alandlikud ja mõistma, et me ei tea enne kui tükk aega hiljem, mis oli kõige mõjusam viis ja mis ei olnud. Ükskõik milline on valitud strateegia, on tegemist täiesti unikaalse olukorraga, millega toime tulemiseks pole kellelgi varasemat kogemust.

Teiseks, need tööriistad, mille Rootsi võimud on valinud, on ehk teistest pisut erinevad, aga eesmärk on sama: meil on vaja n-ö kõverat lamedamaks muuta, et me ei koormaks haiglasüsteemi üle.