Kuidas koroonaviirust ära tunda? Ja teised korduma kippuvad küsimused

Koroonaviirushaiguse sümptomid Foto: Pm

Koroonaviiruspuhang ja selle mahasurumiseks kehtestatud eriolukord tekitab palju korraga küsimusi. Siin on vastused neist kõige levinumatele ja kõige enam tähelepanu vajavatele.

Mida teha, kui kahtlustad endal koroonaviirust?

Sümptomite avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleks helistada hädaabinumbrile 112. Kiirabi kutsudes tuleks teavitada välismaal viibimisest ja/või Covid-19 nakatunuga kokkupuutest. Kindlasti ei tohiks pöörduda otse EMOsse ega haiglasse.

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusega nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ning 38-kraadise palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimisel helista arstile.

Kuidas viirus levib?

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.

Samuti on võimalik levik pindade vahendusel. Näiteks kui haige inimese köhimisest on viirust sisaldavad piisad pindadele sattunud ja terve inimene korjab need käega üles ning katsub omakorda enda nägu.

Üks haige võib nakatada 2–4 isikut. Võrdluseks: gripi korral on see arv umbes 1,3 ja leetritel 12–18.

Kui kaua viirus keskkonnas püsib?

Viirus suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Viiruse hulk selle aja jooksul siiski langeb tunduvalt. Viiruse levitajaks on ikkagi inimene, sest viirus saab paljuneda vaid inimrakkude olemasolul.

Keda haigus enim ohustab?

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus.

Üle 60-aastased inimesed peaksid võimalusel tegema kaugtööd, vältima rahvarohkeid kohti, püsima võimalusel kodus ja vältima kokkupuuteid haigustunnustega inimestega. Lisaks tuleks vähendada lävimist lastega, kuna viiruse levitamisel on nad ohuks eelkõige eakatele. Lapsed ise põevad haigust enamasti kergelt.

Kas on olemas ravi või vaktsiini?

Spetsiifilist viirusevastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad. Viirusega nakatunutel ravitakse sümptomeid ning tõsiselt haigestunud saavad ka vajalikku toetavat ravi.

Vaktsiini veel pole, kuid selle välja töötamisega tegeletakse ning on teatatud ka potentsiaalsetest vaktsiinikandidaatidest.

Kuidas end viiruse eest kaitsta?

Tähtis on järgida hoolikalt hügieenireegleid:

• Pese käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga. Vajadusel kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
• Väldi kontakti (vähemalt 2 m) inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.
• Köhi ja aevasta varrukasse. Käe suu ette panemisest ei ole kasu, sest peopessa sattunud pisikud kanduvad sealt kergesti edasi.
• Ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldid viiruse kandumist kätelt limaskestadele.
• Kasutatud taskurätt on tõeline pisikupesa. Eelista pabertaskurätte ja viska need pärast kasutamist kohe prügikasti.
• Hoidu kallistamisest.
• Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.
• Kui tunned end haiglaselt või oled suisa haige, jää koju. Viiruste edasikandmine tööl, koolis, poes, bussis või rahvaüritustel toob kaasa järgmised nakatumisjuhtumid.

Mida teha kui oled haigestunud?

​Koroonaviirusega nakatunud inimesel on kohustus püsida kodus kuni tervenemiseni. Enamik inimesi (sealhulgas lapsed) põeb haiguse läbi kergete sümptomitega.

Tervisemure korral saab nõu perearstilt või perearsti nõuandeliinilt 1220, välismaalt helistades [phone].

Kuidas saad ennast kodus terveks ravida?

Köha ja palavikku saab leevendada käsimüügi ravimitega. Juhul kui sümptomid kaovad, tunned end tervena ja möödunud on nakkusohtlik periood (14 päeva), väljastab perearst loa haigusleht lõpetada.

Mida peaksid ette võtma, kui tervislik seisund on läinud halvemaks?

Võta telefoni teel ühendust perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220, selgita olukorda ning järgi saadud juhised. Kui seisund on väga tõsine, tuleb kutsuda kiirabi.

Kas kogu perekond peab jääma koju?

Sinu pereliikmed loetakse ka nakatunuteks ja nad saavad avada töövõimetuslehe. Eriti hoolikalt peaksid jälgima ennast vanemaealised (üle 60-aastased) ja tõsiste haigustega pereliikmed, kes peaksid oma kontaktist ja seisundist teavitama oma perearsti. Enesetunde halvenedes võtta ühendust perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220.

Haigestunu pereliige, kellel puuduvad haiguse sümptomid, võib kodust lahkuda vaid töötegemiseks (ainult nn eesliini töötajad), kodu lähedal asuvas poes käimiseks ja õues viibimiseks. Kaasas tuleb kanda isikut tõendavat dokumenti ning järgida 2 + 2-reeglit (ehk avalikus kohas ei tohi olla üheskoos rohkem kui kaks inimest ning teistest tuleb hoida kaks meetrit vahemaad).

Kas pead oma olukorrast teavitama tuttavaid, kellega olen viimastel päevadel kokku puutunud?

Helista või kirjuta viimastel päevadel kokku puutunud tuttavatele, töökaaslastele, sugulastele. Kindlasti teavita oma lähikontaktseid, sest ka nemad loetakse nakatunuks ja peaksid jääma koju.

Mida saad teha, et teisi mitte nakatada?

Püsi kodus kuni täieliku paranemiseni. Jälgi, et aevastades ja köhides kataksid kindlasti suu ja nina. Võimalusel kasuta selleks taskurätikut või selle puudumisel varrukat. Puhasta kodus regulaarsemalt pindu, millega puutud otseselt kokku. Oleks hea leida endale abistaja, kelleks võib olla igaüks – lähedane, sõber või naaber. Tähtis on, et ta kaitseks ennast, pidades kinni rangetest hügieeninõuetest. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma.

Kuidas saad koju toidu ja muud vajalikud vahendid?

Haigel inimesel on keelatud kodust lahkuda. Toidu ja ravimid saab lasta tuua sõpradel, tuttavatel ja naabritel, kuid abistajatega tuleb vältida otsest kontakti. Toidu- ja esmatarbekaubad ning valmistoidu saab ka koju tellida. Sel juhul tasutakse pangaülekandega ning peab paluma kulleril jätta pakk ukse taha. Kui muid võimalusi ei ole, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab vajalike kaupade abivajajani jõudmise.

Millal võid koduse isolatsiooni lõpetada?

Koduse isolatsiooni lõpetamise otsuse teeb perearst, hinnates sümptomite kadumist ja patsiendi enesetunnet, samuti haiguse nakkusohtliku aja möödumist. Olemasoleva teabe põhjal hinnatakse, et inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva alates sümptomite tekkest.