R, 9.12.2022

RMK soovib minna kaitsealuse metsa kallale

Ülle Harju
, reporter
RMK soovib minna kaitsealuse metsa kallale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 13
RMK soovib, et riik kaitsealuste liikide elupaiku kaitse alt välja arvaks ja RMK saaks rohkem metsa maha võtta.
RMK soovib, et riik kaitsealuste liikide elupaiku kaitse alt välja arvaks ja RMK saaks rohkem metsa maha võtta. Foto: Ülle Harju
  • RMK-l on raskusi soovitud raiemahu täitmisega.
  • Keskkonnakaitsjad süüdistavad RMKd kaitsealade lammutamises.
  • RMK trikitab numbritega, et otsustajaid ümber sõrme keerata.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kavatseb hakata keskkonnaministeeriumi survestama, et riik osa kaitse­aluste liikide elupaiku kaitse alt välja arvaks ja RMK saaks rohkem metsa maha võtta. Põhjus on lihtne: majandusmets hakkab otsa saama ja RMK-l on raskusi soovitud raiemahu täitmisega.

Plaan ministeeriumi pitsitama hakata küpses RMK nõukogus mullu detsembris, kui arutluse all oli RMK sise­audit. Auditis oli esile toodud «risk»: «II ja III kategooria kaitsealuste liikide leiukohtade järjest suurenev pindala muudab keeruliseks raiete planeerimise majandusmetsas ning ei pruugi võimaldada alates aastast 2020 viie aasta jooksul lubatud uuendusraie pindala kasutuselevõttu.»

Et uuendusraieid, st peamiselt lageraieid, võiks raieküpse majandusmetsa otsasaamise tõttu vähendada, RMK audit ega nõukogu jutuks ei võtnud, kuigi auditis räägitakse maksimaalsest lubatud, mitte aga kohustuslikust raiemäärast.

Selle asemel soovitavad auditikoostajad: «RMK-l tuleks teha keskkonnaministeeriumile ettepanek kaaluda põhimõtet, et uute esinduslike II ja III kategooria liikide leiukohtade avastamisel ning range kaitse alla võtmisel tuleks vähem esinduslikud või oma väärtuse kaotanud leiukohad range kaitse alt välja arvata.»

Ettepanek ajas ärevusse loodusteadlased, kes niigi RMKga­ võidu jooksevad: RMK võtab metsa maha kiiremini, kui asjatundjad jõuavad läbi vaadata, ega seal haruldasi liike leidu. Kuna RMK on viimastel aastatel läinud just vanade, seni hoitud järveäärsete ja teiste puhkemetsade kallale, on probleem veelgi teravnenud.

«Kui liik on looduskaitse all, siis on selleks ka põhjus,» selgitas doktorikraadiga mükoloog ja metsaökoloog Indrek Sell. «Enamasti on need liigid siis haruldased ja väärivad kaitset, teatud juhtudel tuleneb nende kaitsmise kohustus Euroopa Liidu direktiividest. Kui nad on kaitse all, on riigimetsa majandaja kohustus neid kaitsta, mitte otsida võimalusi röövlageraieteks!»

«RMK plaanitud raiemahtude täitmiseks ollakse hetkel kaitsealade ja liigikaitse lammutamise kallal,» lisas Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

RMK: kaitse all olgu tõesti esinduslikud leiukohad

Et saada oma paati RMK nõukogusse kuuluvaid poliitikuid, kes pole teemaga üksikasjalikult kursis, on RMK auditis esitatud andmed niimoodi, et jääb mulje, nagu oleksid haruldased liigid Eestis isegi ülearu kaitstud.

Auditis seisab: «Päringu tulemusel selgus, et II kategooria 20 742 liigi leiukohast (kokku 237 liiki) oli range kaitse all 18 404 leiukohta – 89 protsenti (looduskaitseseaduse järgi on vajalik vähemalt 50 protsenti) ja III kategooria 46 547 liigi leiukohast (kokku 212 liiki) oli range kaitse all 38 536 leiukohta – 83 protsenti (LKSi järgi vajalik vähemalt 10 protsenti).» Kui suur on kaitsealade pindala, pole mainitud.

«Kuna paljude liikide leiukohtadest on kaitse all oluliselt rohkem kui seaduses sätestatud miinimummäär, siis tuleb uued ja esinduslikud leiukohad võtta kaitse alla ja arvata proportsionaalselt kaitse alt välja need leiukohad, mis ei ole esinduslikud või mis on oma väärtuse minetanud,» põhjendas RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

Maastikuökoloog Anneli Palo ütles, et tegu on arvudega trikitamisega: «Kaitsealuseid liike on inventeeritud põhiliselt kaitsealadel ja neist väljastpoolt lisandub andmeid suhteliselt juhuslikult. Mingi üldisema väärtuse või hoopis teise liigi kaitseks loodud kaitsealadele on tellitud suuremad inventuurid, mille käigus on liike juurde leitud.»

Kaitsealade rappimise õigustuseks märgitakse RMK auditis veel: «48,6 protsenti RMK küpsetest (veel raiumata, mitte kogu metsast – Ü. H.) metsadest on range kaitse all, millele lisandub 7,4 protsenti majanduspiirangutega metsi.» Kristjan Tõnisson opereeris aga palju väiksemate arvudega: «Riigimetsast on ligi 30 protsenti range kaitse all.» ja «Mis puudutab mõistlikku proportsiooni rangelt kaitstava ja majandatava metsa vahel, siis on riik kehtestanud eesmärgi, et kümme protsenti Eesti metsadest peaks olema range kaitse all. Täna on see 13 protsenti.»

Riigimetsas on Tõnissoni väitel 14 aastaga igal aastal lisandunud keskmiselt 12 500 ha rangelt kaitstavat metsa. «Selle trendi jätkudes ei ole kahtlust, et majandatava metsa pindala hakkab vähenema ning sellest on tingitud ka soov saada selgust, kui suur peaks rangelt kaitstava metsa osakaal (või pindala) Eestis olema,» ütles ta.

Teadlased peavad põlismetsa liikide eest ebavõrdset võitlust

Kiidjärve limatünnikud päästsid metsa raiumisest. 
Kiidjärve limatünnikud päästsid metsa raiumisest. Foto: Ülle Harju

I kategooria kaitsealune seen limatünnik (Sarcosoma globosum) on üks liike, mille pärast loodusteadlased võitlust peavad. Väikest vulkaani või suure auguga herilasepesa meenutav seen naudib varajast kevadet – looduses liikunud inimesed teatasid nädalaga viiest uuest leiukohast, kust RMK nüüd metsa maha võtta ei saa.

Üks uus kasvukoht selgus Postimehe artikli tegemise käigus Kiidjärvel, kus peesitas koguni viis limatünnikut. Teate peale sõitis kohale keskkonnaametnik ja arvas leiukoha kaitse alla. RMK, kes plaanis seal raiet, peab sellest loobuma.

«Kui limatünnikut näete, teatage kindlasti kohe keskkonna­- ametisse, nii on tema elupaika võimalik päästa,» ütles MTÜ Puuseen juhataja, doktorikraadiga mükoloog ja metsaökoloog Indrek Sell. Tema sõnul on Eestis limatünniku leiukohti sadakond.

Loodushuviliste teatamine on paraku muutunud põhiliseks viisiks haruldaste liikide leiukohtade avastamiseks ja päästmiseks. Sageli jõuab RMK aga enne metsa maha võtta, kui keegi jõuab metsa sellise pilguga üle vaadata.

«RMK läheneb asjale valest otsast,» kommenteeris Sell. «Uuringuid pole tehtud, kaart leiukohta ei näita – plats puhtaks! Tegelikult tuleks enne raietööde planeerimist teha eri elustikurühmade liigiuuringud. RMK kui riigiasutus ja säästliku metsamajandamise sertifikaadi (FSC) omanik võiks näidata eeskuju. Masendav, mis tegelikult toimub! Kuigi RMK on uhke sertifikaadi omanik, on ettevõtte tegevus säästvast metsandusest paljuski kaugel: alles hiljuti leiti FSC auditi käigus RMK tegevuses olulisi puudusi.»

Selli sõnul lõi keskkonnaministeerium pärast pikka pealekäimist seitse limatünniku kaitseala. Paljude liikidega pole niikaugele jõutud.

«Looduskaitseseaduses on otse öeldud, et I kaitsekategooria liikide elupaikade puhul peavad olema kaitstud kõik leiukohad,» toonitas Sell.

Allasutus nõuab ministeeriumilt põhjendusi

RMK auditi järgi saaks selguse nii: «RMK teeb päringu ministeeriumile, milles palub põhjendada, miks on vajalik hoida kaitse all II ja III kaitsekategooria liikide leiukohti, kui nende arv ületab seaduses kehtestatud minimaalset määra. Lisaks soovib RMK esitada ministeeriumile ettepaneku, et määrataks kindlaks «mõistlik» proportsioon majandusmetsa ja kaitstava metsa pindalas. «See lahendaks pidevalt jätkuva ja äärmusliku ning pahatahtliku meediakajastuse ning asjatud vaidlused,» põhjendab RMK oma auditis.

RMK nõukogu liikmetest tekkis auditi kohta kahtlusi vaid Peeter Ernitsal (EKRE). Ta avaldas soovi kontrollida, mille alusel on kaitsealuste liikide elupaiku käsitlevad arvutused tehtud, kuna eksperdid olid üllatunud, kust need on võetud.

«RMK ei tohi sellise auditi järgi tegutseda ja sellise ettepanekuga välja minna!» ütles Peeter Ernits Postimehele. «Kui soovitud mahus tõesti kaitsealasid vähendataks, saaks RMK veel kümme aastat raiemahtu lisaks ja raiuda n-ö paremaid palasid, jämedat palgimetsa. Aga avalikkus ja loodusteadlased on niigi üles ärritatud metsa mahavõtmise pärast, sellise ettepanekuga väljatulek on RMK-le kuul pähe, enesetapp!»

Ernits lisas, et RMK auditi tegijad polnud piisavalt konsulteerinud keskkonnaameti ja -agentuuriga. Ernitsa soovitusel lükkas RMK nõukogu ministeeriumile ettepaneku tegemise edasi ja hakkas läbi rääkima looduskaitseametnikega. «20. märtsil plaanis riigikogu looduskaitse toetusrühm metsamajandajate ja looduskaitsjate ühist tippkohtumist küsimuses, kas looduskaitse takistab metsa mõistlikku majandamist,» rääkis Peeter Ernits, kes on toetusrühma esimees. See lükkus edasi koroonakriisi tõttu.

«On nn kolmanda metsasõja põhiküsimus, kui palju on metsa mõistlik kaitsta, et samas tagada mõistlik metsamajandamine, mis annab maal tööd 60 000 inimesele,» rõhutas Peeter Ernits, viidates oma valijate, maainimeste huvidele. «Mõnes piirkonnas, näiteks Lõuna-Pärnumaal on kaitsealasid nii tihedalt, et RMK on raiudes piltlikult öeldes nagu elevant portselanipoes.»

Keskkonnaministeerium: kaitse on läinud paindlikumaks

Kadri Alasi FOTO:
Kadri Alasi FOTO: Foto: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Kadri Alasi kommentaar:

«Kaitsealuste liikide uute leiukohtade kaitse alla võtmisel analüüsitakse läbi olemasolev olukord (leiukohtade esinduslikkus, lisakaitse vajadus jne).

II ja III kategooria liikide leiukohtades, mis ei ole püsielupaigana kaitse alla võetud, kehtib isendikaitse. II kategooria isendikaitse põhimõtteid on hiljuti muudetud paindlikumaks, mis lubab teatud tingimustel kahjustamiseks mitte lugeda tegevust väheesinduslikes populatsioonides. 2020. aastal on kavas liikide kaitsekategooriate ülevaatamine, järgmine vastav ümarlaud on planeeritud maisse.»

Märksõnad
Tagasi üles