Sisukord
Arvamus
Postimees
31.03.2020
Eesti Arstid ja arstitudengid tõttasid Kuressaare haiglale appi (1) Edukad jäävad prognoosidega jänni Haiglad otsivad töö kaotanuile uut rakendust Kelle kulul gaasiseadmed korda? (1) Esimesena märgati kollaseid liblikaid (5) Kurikaelte tehtud kahju ulatub 30 000 euroni Korraldus eriolukorra juhilt (2) Majandus Ehitajad: aeg on riigi ehitusprojektid sahtlist välja võtta (7) Euroopa tööstusmootor on silmitsi määramatusega Välismaa Kohalik vaade ⟩ Itaallased on õppinud hindama ravimina vaikust Merili Arjakas: Gantz hüppas Netanyahuga ühte paati Harry ja Meghan jätavad kuningakoja seljataha Arvamus Herman Kelomees: kartulikoored 2020 (17) Kristjan Järvan: laen on surnud, elagu laen (8) Margus Punab: koroonakriisi lõpetab vaid karjaimmuunsus (50) Triin Remmelgas: lihasöömise kahjud võimenduvad (24) Juhtkiri: pausiaja abivahendid (1) Kultuur ERR avab uue voogedastusteenuse (2) Mis asi on e⁻lektron? Miles Davis: rahutu muusiku portree Sport Erich Teigamägi: vaatame eelarve kriitilise pilguga üle Tervis KUIDAS SAADA ABI ⟩ Vägivaldsed suhted võivad eriolukorras pingestuda (1) Tartu Erivajadustega laste õpe jätkub eriolukorras kui noateral Artur Kuusi karikatuur: jõugud arutavad, kuidas korraldada töö 2 meetrise vahega KIRI: Kellele reeglid kehtivad? Päästjad kihutavad ühelt kulupõlengult teisele Perearsti argipäev: kuidas uurida meili teel kurku, kuidas veenda ja aidata Kajar Lemberi kriminaalasja algusest möödub kuus aastat (4) Kogunemiskeelule vilistanud noored said trahvi Noore kunstniku Surm lõikab kasumit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Margus Punab: koroonakriisi lõpetab vaid karjaimmuunsus

4 min lugemist
Margus Punab. FOTO: Kristjan Teedema

Elanikkonda tuleks hakata laialdaselt Covid-19 vastase immuunsuse osas testima, kirjutab meestearst Margus Punab.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Praeguse viirusepideemia võib jagada tinglikult kolme faasi, millest igaühel on oma spetsiifilised vastutegevuse meetmed ning oma riskid ja väljakutsed.

1. faas: haiguse levik maailmas kolletena (Hubei, Lombardia). Eestis defineerisid seda faasi üksikud välismaalt sissetulnud nakatunud ja haiged.

Viirus vajab ülekandeks vektorit, antud juhul siis inimesi, kes liiguks suurel kiirusel ja hulgakaupa epideemia epitsentrist üle ilma laiali. Esimese faasi kriitiliseks tegevuseks on kriisikolletest sissetulnud inimeste testimine, meditsiiniline jälgimine, eelkõige aga (veel üksikute) viiruspositiivsete inimeste aktiivne isolatsioon. Eestis algas see faas 26. veebruaril ja teadaolevalt esimene viirus toodi sisse sellel hetkel meile lähimast suurimast viiruskoldest – Iraanist. Esialgne vastutegevus oli hästi korraldatud ja eelkõige hästi kommunikeeritud. Edasine nii ilus enam ei olnud. Eesti jaoks oli selles faasis kaks viiruse kontrolli alla saamist takistanud kriitilist punkti, millest üks oli meie tahtest sõltumatu, teine aga terviseameti ja kohalike otsustajate kriitiline viga. Mõlemad olid seotud juba uue, meile nii ruumiliselt kui ka kultuuriliselt palju lähema epideemia epitsentriga Põhja-Itaalias. Esimene: koolivaheaeg, mis lõppes 1. märtsil. Rikka riigi elanikena on saanud meil traditsiooniks veeta kevadine koolivaeaeg talvekaamose peletamiseks perekondlikult lõunapoolsetes riikides. Üheks meelispaigaks on seejuures Austria ja Põhja-Itaalia mägikuurordid. Kriitiliseks sai asjaolu, et pärast vaheaega koju pöörduvaid inimesi oli palju ja testimisvõimekus (ilmselt väga) piiratud. Või ei suudetud otsuseid teha. Kõige silmatorkavamaks varaseks Itaaliaga seotud tulemiks oli Tallinna Kristiine gümnaasiumi sulgemine reisilt tulnud ja hiljem viiruspositiivsena tuvastatud kooliskäinud õpilase tõttu. Siiski tundub, et suurem osa Itaaliast kojusaabujaid jäid testimata ja ilmselt ka süstemaatiliselt teavitamata. Teine ja juba oluliselt laiema mõjuga probleem oli 4. ja 5. märtsil Kuressaare spordihoones kõigile hästi teadaolevast koroonaviiruse keskmest saabunud bioloogilise pommi plahvatus. Ka Põhja-Itaalia epideemia üheks suuremaks soodustavaks teguriks peetakse suurte ja emotsionaalsete spordiürituste jätkumist ka reaalse viiruskriisi tingimusteks. On suur tõenäosus, et epideemia käivitamisel mängis kriitilist rolli Milanos 19. veebruaril toimunud Meistrite liiga mäng Atalanta ja Valencia vahel, mida kohalik meedia on hakanud nimetama ka kui «Game Zero». Esimene Itaalia haigestunu diagnoositi kaks päeva hiljem ja haigestus ka 35 protsenti külalismeeskonna liikmetest.

30.03.2020 01.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto