R, 9.12.2022

Oskar Lutsu huumoripreemia pälvija Argo Aadli eelistab filigraanset nalja

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Oskar Lutsu huumoripreemia pälvija Argo Aadli eelistab filigraanset nalja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Näitleja Argo Aadli 28. juunil 2017 Pärnus, kus ta on veetnud oma suvepuhkused aastast 2000.
 
Näitleja Argo Aadli 28. juunil 2017 Pärnus, kus ta on veetnud oma suvepuhkused aastast 2000.  Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Veebruari lõpus tuli teade, et näitleja Argo Aadli (39) saab tänavuse Oskar Lutsu huumoripreemia. See oleks talle kätte antud 4. aprillil Palamuse kultuurimajas, kuid eriolukorra tõttu jääb see üritus nüüd ära ja toimub kunagi hiljem.

Intervjuus räägib Argo Aadli oma tõsistest ja naljakatest esinemistest ning 1. aprilli puhul ka laias laastus naljadest.

Huumoripreemia žürii tõstis esile teie paljudest osatäitmistest Kokaviidika küla rahvatantsuhuvilise postiljoni Herbert Vingu Kanal 2 saatesarjast ja ETV seriaali «ENSV» militsionääri Jüri Kessneri. Kui kõrgelt hindate ise neid kümnetele tuhandetele tuttavat kaht rolli?

Herbert Ving on tegelikult üsna kõrvaline asi ühest Ka­­nal 2 saatest ja osutunud väga menukaks. Sama palju on see preemia seotud Eesti Televisiooni sarjaga «ENSV». Eks ikka on arvestatud kõiki mu tegemisi läbi aastate, ka Linnateatris, kus on mu põhitöö.

Intervjuu teiega on meie lugejate ees 1. aprillil, mis on tuntud kui naljapäev. Kui palju olete teinud sel päeval eelmistel aastatel nalja ja kui palju teete seekord?

Ei oska arvata, et 1. aprill eristuks väga palju teistest aasta päevadest. Mul ei ole eraldi eesmärki sel päeval rohkem nalja teha, see on nagu tavaline päev. Kui midagi naljakat märkan ja midagi lõbusat tuleb keelele, ei ole mul vahet, kas on 1. aprill või 31. oktoober.

Nalju on igasuguseid, nii nagu ka inimesi. Mis sorti naljad teile üldse ei meeldi?

Mulle üldiselt ei meeldi ropud naljad, kuigi ka nende hulgas võib olla mõni vaimukas. Üldsegi ei meeldi, kui kellegi pihta teravalt ja sapiselt nalja tehakse, aga ka see võib vahel vajalik olla ja kellelegi mõjuda äratavalt ja turgutavalt. Mulle meeldib väga see, kui nali on filigraanne, ridade vahel, nii et kõike ei pea välja ütlema, puust ja punaseks tegema.

Kui palju on teie senistest näitlejatöödest koomilisi ja kui palju tõsiseid osatäitmisi?

Väga keeruline on seda hinnata. Ma ei ütleks, et ükski tükk ja osatäitmine on läbinisti koomiline või traagiline, traagikas ja koomikas on alati ka teine poolus olemas. Ka tõsistes lavastustes on näitlejana väga huvitav leida midagi helgemat. Ja vastupidi, komöödia võib peategelasele või mõnele teisele tegelasele olla traagiline ja sellepärast ongi naljakas.

Argo Aadli on militsionäär Jüri Kessner 10. augustil 2018 Tallinna teletorni juures sarja «ENSV» järjekordse jao salvestamisel.
Argo Aadli on militsionäär Jüri Kessner 10. augustil 2018 Tallinna teletorni juures sarja «ENSV» järjekordse jao salvestamisel. Foto: Madis Sinivee

Mis lavastused, kus te osalete, on eriolukorra tõttu tulemata jäänud?

Päev pärast eriolukorra kehtestamist ehk 14. märtsil pidi meil Indrek Ojariga esietenduma Estonia kammersaalis kahe mehe lustiline laulude ja vestetega tükk «Agulihärrad» 1930. aastate Eestist. Isegi peaproov koos publikuga jäi ära.

Linnateatris pidi aprilli keskpaiku tulema lavale dramaatilisem lugu «Nad tulid keskööl», mis puudutab samuti 1930. aastaid Saksamaal, kuidas Hitler tuli võimule. Proovid jäid katki, tõenäoliselt lükkub esietendus sügisesse. Mõlema lavastaja on Diana Leesalu.

Kui palju on töö toonud teid Vanemuise lavastustesse?

Vanemuise lavastustes olen ma osalenud null korda. Küll olen aga Vanemuise suures ja väikeses majas ning tõenäoliselt isegi Sadamateatris, aga ka mujal Tartus mänginud Linnateatri tükkides.

Tartule kõige lähemal tegin ühel suvel kaasa Palamuse kooli õuel Madis Kalmeti lavastuses «Nõiutud kevade». 2000. aastate keskel mängisime draamafestivalil Treffneri gümnaasiumi õue peal «Tõe ja õiguse» teist osa.

Linnateatri veebisaidi andmeil on teid festivalil Draama esile tõstetud kaks korda – aastal 2007 ja 2009. Kas on meeles?

Täpselt ei mäleta, need jäävad päris kauge aja taha. Tõenäoliselt üks oli Uku Uusbergi «Vahepeatuses» ja auhinna sai tegelikult kogu trupp.

Olete saanud lisaks neile veel mitu auhinda. Millisele kohale asetate nende hulgas Oskar Lutsu huumoripreemia?

Eks see ole kindlasti üks suur tunnustus ja asetub ise. Ma ei oska seda kuhugi kindlalt asetada. Täpsemini oskan ehk vastata siis, kui preemia kätte antakse.

Kas teate, kui suur on see preemia?

Ei tea.

Seda ei tea praegu tegelikult veel mitte keegi. Huumoripreemia žürii esindaja, Palamuse rahvamaja juht Ehtel Valk ütles, et see antakse kindlasti kätte pärast eriolukorra lõppu ning see kujuneb huumorisõprade annetustest. Mida sellisest preemia kujunemisest arvate?

Usun, et praegu annetatakse kuhugi mujale – nendele, kes seda rohkem vajavad. Aga eks ole siis näha, kui preemia kätte antakse.

Mida olete saanud ära teha eriolukorra ajal, kui teatritöö on peatunud?

Olen saanud palju ära teha, ikka kodus ja perega. Mu töö iseloom on selline, et olen enamasti õhtuti kodust eemal. Iga halva asja juures on alati midagi head ka, ning see, et olen saanud mitu nädalat perega koos olla, on tõesti väga tore ja hea.

Huumoripreemia koguneb annetustest

Oskar Lutsu huumoripreemiat annab välja Jõgeva valla asutus Palamuse Kultuur koostöös Jõgeva vallavalitsusega. Nagu varasematel aastatel, koguneb ka nüüd laureaadile üleantav preemiaraha suuresti huumorisõprade – üksikisikute ja asutuste-ettevõtete – annetustest.

Annetused on oodatud Jõgeva vallavalitsuse arveldusarvele EE412200001120155067 (Swedbank) või EE861010102021814008 (SEB Pank). Ülekande tegemisel tuleb lisada selgitusse märksõna «Huumoripreemia».

Oskar Lutsu huumoripreemiat antakse välja aastast 1987 (aastail 1991 ja 1992 jäi välja andmata). Esimene laureaat oli Priit Aimla.

Argo Aadli on preemia 32. saaja. Enne teda said selle viiel eelmisel aastal Urmas Lennuk ja Martin Algus ning telesarjaga «ENSV» tihedalt seotud Gert Kiiler, Raivo E. Tamm ja Villu Kangur. TPM

Märksõnad
Tagasi üles