R, 9.12.2022

KOHALIK VAADE ⟩ Orbán sai määramata ajaks kontrollimatu võimu

Viktória Serdült
, ajakirjanik, Budapest
Orbán sai määramata ajaks kontrollimatu võimu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Ungari peaminister Viktor Orbán esmaspäevasel parlamendi istungil. 
Ungari peaminister Viktor Orbán esmaspäevasel parlamendi istungil. Foto: Zoltan Mathe/AP/Scanpix
  • Ungari parlament võttis ülekaalukalt vastu nn koroonaseaduse.
  • Peaminister võib määramata ajaks valitseda, kui parlament ei saa koguneda.
  • Valitsuse tööd takistava info avaldamist võib karistada viieaastase vangistusega
  • Seadust on kritiseerinud nii opositsioon kui Euroopa institutsioonid.

Alates sellest nädalast peavad Ungari ajakirjanikud olema koroonaviiruse pandeemiast kirjutades väga ettevaatlikud. Valeinfo levitamise või faktide väänamise eest viisil, mis «pärsib pandeemiavastaste meetmete efektiivsust», võib neid oodata kuni viie aasta pikkune vanglakaristus.

See on vaid osa uuest seadusest, mis esmaspäeval Ungari parlamendis heaks kiideti ja mis annab peaminister Viktor Orbánile laialdase võimu, mida tal on enda sõnul vaja pandeemiaga võitlemiseks.

Seadus võimaldab Orbánil määramata aja jooksul – seni kuni parlament saab kokku tulla ja valitsus otsustab eriolukorra lõppenuks kuulutada – valitseda dekreetide abil.

Ei valimisi ega kriitikat

Kuni uus seadus jõus on, ei ole võimalik korraldada kohalikke või munitsipaalvalimisi ja Fideszi juhitud valitsusel on voli lõpetada teatud seaduste täitmine. Sellised meetmed on Ungaris pretsedenditud 30 aasta tagusest kommunismiajast alates.

Kahekolmandikulise parlamendienamuse juures ei olnud valitsusparteil erilisi raskusi eelnõule heakskiidu saamisel. Eelmisel nädalal tõkestasid opositsiooniparteid eelnõu erakorralise vastuvõtmise, kuid see tähendas ainult nädalast viivitust, mille jooksul valitsus süüdistas opositsioonipoliitikuid Ungari elanike turvalisuse ohustamises.

Esmaspäeva pärastlõunal ei suutnud aga miski takistada Fideszi parlamendiliikmeid eelnõule rohelist tuld andmast. Eelnõu võeti vastu suure enamusega: poolt hääletas 138 ja vastu 53 parlamendiliiget.

Ungari president János Áder, kes ei olnud koroonakriisi algusest avalikult üles astunud, allkirjastas eelnõu vaid kaks tundi pärast hääletust. See tähendab, et uued reeglid jõustusid sama päeva südaööl.

«Põhiseadusse ei tehtud ühtegi muudatust, pole sõnagi sellest, et kedagi kuningaks kroonitaks. Pärast eriolukorra lõppu taastatakse kõik võimud täielikult,» lausus Orbán hääletuse järel oma otsuseid kaitstes.

Seaduse vastu ei ole mitte ainult Ungari opositsioon, see on saanud kriitikat ka välismaalt. Euroopa Komisjoni õigusvolinik Didier Reynders ütles esmaspäeval, et komisjon hindab liikmesriikide vastu võetud erimeetmete vastavust alusõigustega. See kehtib «eriti täna vastu võetud seaduse kohta», lisas ta Ungarile viidates.

Muret on väljendanud ka mitmed ühingud, ÜRO inimõigusamet, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.

Orbán tõestas taas, et teda ei ole võimalik Euroopa Liidu alusväärtustega piirata.

Kriitikute sõnul tekitab eriti muret dekreedi alusel valitsemise lõpptähtaja määramata jätmine. Kuni praeguseni võis Ungari valitsus kuulutada välja eriolukorra, nagu 11. märtsil, mis jääb jõusse 15 päevaks, mil see vajab pikendamiseks parlamendi enamuse heakskiitu. Kuid nüüd on selline võimude tasakaalu süsteem oma mõju kaotanud.

Ühendkuningriigis vajab Boris Johnsoni koroonaviiruse seadus iga kuue kuu tagant parlamendiliikmete heakskiitu. Prantsusmaal, kus president Emmanuel Macron on kehtestanud karmimad erimeetmed, kehtivad need kaks kuud. See ei ole aga niimoodi Ungaris, kus Orbán tõestas taas, et teda ei ole võimalik Euroopa Liidu alusväärtustega piirata.

«See on carte blanche, mis annab võimaluse viia ellu seadusi, mille peale me ei oleks varem tulnudki. Valitsuse kontrolli peatamine on ohtlik; ainult diktatuurides ei kontrolli keegi täidesaatvat võimu,» lausus Máté Szabó Ungari Kodanikuvabaduste Liidust väljaandele HVG.

Teised on nimetanud uut seadust võimu väärkasutamiseks, mis ohustab demokraatiat ja inimõigusi ning sõltumatuid ajakirjanikke, kes on juba pikalt olnud valitsuse propaganda sihikul.

Valitsusmeelsed väljaanded on juba süüdistanud opositsioonipoliitikuid «seaduse tagasilükkamisega viiruse hoogustamises», sõltumatuid meediaväljaandeid on nimetatud libauudiste tehasteks, kui nad kirjutavad tervishoiutöötajate kaitsevarustuse puudujääkidest või viiruseproovide murettekitavalt vähesest arvust.

«Koroonaviiruse seaduse heaks kiitmisega naasis Ungari aega enne režiimivahetust: võimud saavad karistada ajakirjanikke tõe rääkimise eest,» lausus Ungari ajakirjanike liidu president Miklós Hargitai.

Ajakirjanikel on teisigi raskusi: operatiivüksuste igapäevased pressikonverentsid on viidud turvakaalutlustel üle stuudiosse. Küsimusi saab esitada kaks tundi enne pressikonverentsi, mis tähendab sisuliselt, et võimud saavad ise valida, millele vastata tahavad.

Pole aega viisakusteks

Orbán süüdistas ise kriitikuid paanikakülvamises ja ütles, et nad peaksid laskma Ungaril end Covid-19 eest kaitsta. Iganädalases raadiopöördumises väitis Orbán, et on olukordi, kus ei ole võimalik viisakaks jääda.

«Ma ütlesin otse ELi urgitsejatele, kui nii võib öelda, et praegu ei ole aeg tulla minu juurde igasuguste kahtlemata põnevate õiguslike ja teoreetiliste küsimuste üle arutama. Sest praegu on meil kriis, praegu on meil epideemia ja nüüd peame päästma elusid. Pärast arutame selle üle, aga kui nad ei suuda end tagasi hoida – ja nad ei suuda –, siis peaksid nad ungarlasi oma kaitsepüüdlustes vähemalt mitte takistama,» lausus peaminister.

Orbán vihjas ka, et EL on Ungarit vähem aidanud kui Hiina, ning palus abi ka Turgi Nõukogult, mille liige Ungari samuti on. Ungari valitsus peaks saama lähinädalate jooksul Hiinalt kümme miljonit maski, 2,5 miljonit kiirtesti ja üle 2000 hingamisaparaadi.

Kriitikute vastu võtsid sõna teisedki valitsuse liikmed. Agentuuri AFP teatel andis justiitsminister Judit Varga pressikonverentsi välisajakirjanikele, kus ütles, et opositsioon «võitleb kujuteldavate deemonitega ega tegele reaalsusega».

Valitsuse kõneisik Zoltán Kovács kirjutas oma blogis vastuseks ÜRO-le, et need, kes esitavad alusetuid väiteid, et Ungari tegevus kriisi ohjeldamisel ohustab demokraatiat ja õigusriiki, võitlevad väljamõeldud vaenlasega.

«Väited võimu haaramisest Ungaris on valed. Sellised väited ei ole mitte ainult ebakorrektsed, vaid ka solvavad ning pärsivad valitsuse püüdeid koroonaviiruse levikut peatada,» kirjutas Kovács.

Veel pole teada, millised on uue seaduse tagajärjed pikemas plaanis, kuid sõltumatu uuringuinstituut Political Capital ei ole optimistlik. Nad ei oota mitte ainult intensiivset opositsioonivastast kampaaniat, vaid ka rünnakuid vabale meediale, sest seaduseparagrahv kuulujuttude levitamise kohta saadab ajakirjanikele selge sõnumi.

«Kuna valitsus võib viia ellu meetmeid peaaegu igasuguste piiranguteta, kannatab selle all õiguslik julgeolek, millel võib olla mõju ka ettevõtete tegutsemisele,» lisas instituut. Valitsus koostab praegu sõjaväelist töörühma, mille ülesandeks saab jälgida 140 kriitiliselt vajalikke teenuseid pakkuva ettevõtte tegevust, seda nii era- kui ka avalikus sektoris.

Eile hommikuks oli Ungaris kinnitatud 492 Covid-19 juhtumit ja haiguse tagajärjel surnud 16 inimest. Kuid eksperdid hoiatavad, et suhteliselt väiksed arvud võivad tuleneda ebapiisavast testimisest. Seni on kümne miljoni elanikuga riigis tehtud ainult 14 146 testi.

Ungari valitsust on kritiseeritud ka selle eest, et nad ei avalda patsientide andmeid, nagu elukoht, vanus ja sugu. Võimud teatasid eile, et seda korda muudetakse ja tulevikus avaldatakse detailsemad andmed, muuhulgas seegi, millised kroonilised haigused viiruseohvritel olid.

Märksõnad
Tagasi üles