Erkki Bahovski: mis tuleb kriisist kaasa?

Erkki Bahovski FOTO: Mihkel Maripuu/postimees FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui Eestis algas 1940. aastal Nõukogude okupatsioon, lõigati paljudel inimestel eluplaanid hoobilt läbi. Nagu praegu, koroonaviiruse ajal. Üldiselt on tavaarusaam Eesti ajaloost olnud selline, et inimesed kaotasid lootuse alles 1956. aasta Ungari ülestõusuga. Siis, kui saadi aru, et lääs appi ei tule ning peab kohanema uue maailmaga (leidus muidugi ka neid, kes ei kohanenudki). Ent 1991. aastal lootsid paljud naasta sõjaeelse vabariigi juurde. De jure nii tehtigi, kuid de facto tähendas taastatud vabariik ikkagi uut maailma.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sestap on eestlastel kogemus kohanemisega ja arusaam, et vanasse maailma naasmine on võimatu. Selle kogemuse peaksime kaasa võtma ka koroonakriisist väljatulekul. Ajaviiv on ehk lühem kui Nõukogude okupatsiooni puhul, kuid oluline on just mõistmine, et täielikku tagasipöördumist endise elu juurde ei tule.

Laiemast ajaloost teame, et suurtest kriisidest võetakse alati midagi kaasa. Esimese maailmasõja tuules vastu võetud kuiv seadus USAs kadus alles 1933. aastal. Esimese maailmasõja ajal avastasid riigid, et masse saab mobiliseerida ning suuri ettevõtmisi on võimalik planeerida. Pärast sõda suurenes riigi osakaal planeerimises tunduvalt ja tuule sai tiibadesse juba enne sõda olemas olnud teilorism.

31.03.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto