Sisukord
Maa Elu
Postimees
02.04.2020
Eesti Ehitajad töötavad objektidel ninapidi koos (16) Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid (8) Foto ⟩ Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Teistmoodi leinaaeg ⟩ Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise (8) Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta (13) Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt (3) Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis (17) Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (29) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (19) Mart Raudsaar: igaühe panus loeb (9) Juhtkiri: piim on vastutus (3) Krismar Rosin: mentorid viivad kodust eesti keele üle ilma Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud (1) Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Laulja Triin Lellep sattus Ameerika kõrbes salajase ufo-baasi piirile (3) Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid (1) Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud (8) Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga (2) Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? (3) Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima (2) Orientalist Märt Läänemets: bürokraatlik turumajanduslik ülikool ei ole koht, kus tahaksin töötada (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Looduskalender: taimed lõdisevad külma käes

3 min lugemist
Valge-toonekurgedel on kohati neli punast jalga ja kaks pikka nokka pesal. FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Nüüd on meil palju rohkem aega aknavaatlusteks. Uurimiseks, millised imekaunid pilved üle taeva purjetavad ja kuidas kasvab õhtu-õhtult kuusirp.

Aga ka seda, kuidas tormituul toob linna kohale kajakaid, isegi suuri hõbekajakaid. Saab vaadata, kuhupoole purjetab järgmine haneparv ja kas nende seas on ka teistsuguse lennukontuuriga tegelasi – laglesid ja luiki.

Kuldnoka veidrad laulud

Kel maja küljes või õuekase otsas kuldnoka pesakast, need teavad, tagasi on ka kuldnoka­mamma. Veel ei ole ta asunud munema, kuigi pesast on välja visatud mullused mädamunad ja muu karvasem sodi. Kahekesi lösutatakse kas puu otsas või katuseharjal. Isaskuldnokk võtab üles viisikatke, mis meie aia kuldnokal tänavu laulurästalaulune, ju on nad koos lõunamaalt siiapoole rännanud. Kuulake õues, mis häält teeb teie kuldnokk, on see auto­lukustamise klikk või kuke kiremine? Kuldnokad on suurepärased jäljendajad.

Aga kui veel nädalapäevad tagasi vedasid mu alõtšahekist pesapalke varesed, siis nüüd on pesaehituse ette võtnud harakad, oks oksa järel tihendatakse seda varupesa, kus mitu aastat pole elatud. Haokubukatus on juba nii tihe, et läbi enam ei paista. Paar aastat tagasi murdus peapesa tüvi ja allatulnud pesa lahti harutades nägin, kui hoolikalt on see ka seestpoolt saviga vooderdatud. Kullakambrit tookord ei leidnud, aga tõenäoliselt tuleb nüüd taas olla ettevaatlik ­läikivate asjade õueunustamisega.

Esmaspäeva hommikul oli üks harakas käinud oma pesasse lambavilla hankimas ka mu tütre lambalaudas, väimees oli vastu akent pekselnud haraka kinni püüdnud ja lapselapsele enne lahtilaskmist näidanud, väikemees seletas terve hommiku, milline must ja valge harakas välja nägi, kasulik õuesõppetund korraga olemas.

Ah jaa, kuulsin nüüd oma kõrvaga ka metsvinti laulmas ja linavästrikku silpsumas, mustlepalindki tundus noote üles võtvat, metsaservast kostab aeg-ajalt kaelustuvi huhuutamist. Ja valge-toonekurgedel on kohati neli punast jalga ja kaks pikka nokka pesal.

Puruvanade uued kostüümid

Aga toonekure noka vahele mahtuvaid konnasid on veel vähevõitu, ehk siin-seal. Pigem napsavad nad ära veel veidi unisena ringiaskeldavad rästikud ja nastikud ning ehk ka mõne triitoni.

Just triitoneid või vesilikke ma nädalavahetusel maal tiigist leida püüdsin, aga avastasin hoopis kõikjal ringiaskeldavad puruvanad, kel ilus värske rohelise-pruunikirju kõrtest kookon seljas. Tiigi veepind on täis hundinuiavilla, nagu oleks vesi hallitama läinud ja aegajalt viksatab vees kaldataimede vahel mõni ujur. Kõige eredam putukaelamus oli aga punalutikate sagimine ja pulmamäng. Need punase-mustakirjud anarhistivärvides kandilised putukad on praegu pärnade all tagumikkusid pidi koos. Pärnaseemned on nende toiduks.

Taimeilm tegi möödunud nädala soojaga tugeva arenguhüppe, aga nüüd lõdisevad kõik rohelised taas üsna punaseks tõmbununa külma käes. Õie jõudis avada varsakabi ja valge ülane, metsas palu-karukell ja kuldtähed. Sarapuu mu maakodus on täis punaseid emasõietutte, mis kurvalt otsast mustaks tõmbuvad, isasurbade varajane tolm on lennanud olematusesse juba mitme nädala eest. Pajud hakkavad tasapisi õitsema ja toominga pungad on veninud juba roheliseks. Naati ja nõgest on nüüd maitsnud juba vist igaüks. Käisin ka nurmenukupaika vaatamas, õiekollast juba paistab nupus, aga väikesed lehed on veel väga mõrud.

LASTELE Ilmamäng: Pimesikk kivi toomas

Perega saab õues mängida praegu üht tõelist maskimängu. Õue keskele lüüakse maasse vai, sellele asetatakse paraja mõõduga kivi, mis ääriveeri vaia tipul seisab. Üks mängija seob rätikuga silmad kinni. Mängujuht viib ta umbes 15 sammu kaugusele vaiast ja keerutab ringi. Mängujuht suunab pimesikku sõnade abil vaiani. Pimesikk püüab võtta kivi kepi otsast nii, et see maha ei kukuks.

Kivi kättesaaja on järgmine mängujuht ja pimesiku roll läheb järgmisele mängijale. Selle ja teisi kivimänge leiab minu vastilmunud raamatust „Kivimängud. 70 lustakat rahvapärimuslikku õuemängu“.

Seotud lood
01.04.2020 03.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto