Ilmajutt: kummitav põuaoht

Agrometeoroloogiline põud tekib siis, kui põllukultuuridele ei jätku piisavalt mullavett. Mullavee vähesus võib saada saagile saatuslikuks. FOTO: Dmitri Kotjuh/Jarva Teataja FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Talvekuud olid rekordiliselt soojad. Sadas väga palju, v.a kaguservas, kus näiteks jaanuaris jäi kuu sajunormist päris palju puudu. Kuid märtsis tekkis nädalane paus sajus ja mitmed tuttavad märkasid imestusega, et üle nädala aja pole sadanud ja endine veeküllus on järsku kadunud. Mis on põud ja kuidas see areneb?

Minevikust meenuvad tugevad põuad 2016. a kevadest ja suve algusest, 2002. ja 2006. aastast. Ka 2018. a kevad ja suvi olid väga põuased ja palavad.

Põud tekib sellest, et pikka aega ei ole sademeid, mis on põhilised veega varustajad maismaal. Kuna talvekuud olid enamikus Eestis väga sajused, siis esialgu pinnases vett jätkub ja põhjaveetase on suhteliselt kõrge – seega on praegu tegemist parimal juhul meteoroloogilise põuaga, mis tähendab, et sademeid on teatud perioodi vältel pikaajalise keskmisega võrreldes tunduvalt vähem. Ühtne definitsioon puudub, sest see sõltub koha geograafilistest jt iseärasustest.

Kui põud saab rahulikult areneda, st pika aja vältel ei tule sademeid, siis saabub järgmine faas – agrometeoroloogiline põud, mis tekib siis, kui põllukultuuridele ei jätku piisavalt mullavett. Mullavee vähesus võib saada saagile saatuslikuks, kui see juhtub põllukultuurile tundlikus arengufaasis.

Samal ajal jätkub meteoroloogiline põud, kuni saabuvad märkimisväärsed sademed. Sellises põuafaasis ei pruugi isegi tugevatest hoovihmadest kasu olla, sest pinnas ei suuda vett vastu võtta, vaid sajuvesi pigem voolab ja aurab ära.

Kuigi põud on alles algusfaasis, oli tule­ohuindeks 31. märtsil üle Eesti juba 1000 ühiku lähedal, idamaakondades koguni rohkem. See tähendab kevadel suurt (IV klassi) tuleohtu. Piir kevadel suure ja äärmiselt suure vahel on 2400 ühikut. Võrdluseks: 2016. a mai lõpuks tõusis tule­oht kohati üle 8000 ühiku. Veelgi suurem oli tuleoht 2010. a Virumaal – ­augusti algul üle 10 000 ühiku, lisaks veel 2002. a septembris Valga piirkonnas rekordiline 20 581 ühikut. Samuti väärib märkimist 1992. a juulis Tartus 19 608 ühikut.

Veel räägitakse hüdroloogilisest põuast. Selle alus on jõgede vooluhulga vähenemine ja järvede-veereservuaaride veetaseme langemine. See tekib tavaliselt pikaajalise sademevähesuse tingimustes.

Põua viimane faas (inimühiskonna kontekstis) on sotsiaalökonoomiline põud – kui loodusliku vee vähesus hakkab inimesi mõjutama, eriti puudutab see majanduslikke aspekte.

Ookeani kohal arenes erakordselt võimas antitsüklon, mis asus Suurbritanniast loodes ja mille keskmes oli õhurõhk tipphetkel ligi 1060 hPa. See kõrgrõhkkond muutis meil ilma külmaks. Niisiis olid Assoori maksimum ja miinimum kohad vahetanud. 30. märtsil sadas looderannikul ja Osmussaarel üle 10 cm lund maha. Kuna kõrgrõhkkond on püsiv ja väheliikuv, siis esialgu külm ja tormine ilmastik jätkub. Kuid 6. aprilli paiku murrab soe läbi ja korraks võib isegi 10 kraadi sooja tulla. Elame, näeme!

Seotud lood
01.04.2020 03.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto