Kolm ja pool tundi. Kui me liigume haigete lähedal, peame kasutama seda kõige tugevamat respiraatorit. Tunne on, nagu oleks kott peas. Ja rõivad ei lase õhku läbi. Aga me oleme maskide all harjunud töötama ...
Tean, et osa patsientidest on kõhuli?
Jah, kuuest kaks on praegu nii kehva hingamisfunktsiooniga, et nemad on enamiku ööpäevast kõhuli, vähemalt 16–18 tundi.
Päeval, mil on uuringud ja protseduurid, on nad selili või siis ühe ja teise külje peal.
Kas narkoosist vaba, ärkveloleku aega neil on?
Tugevamat narkoosi vajab kõhuliasend, seda ei ole meeldiv taluda. Aga päeval me narkoosi vähendame ja katsume nendega suhelda. Et inimene saaks natuke ümbritsevast osa.
Rääkida nad eriti ei saa ... Hingamistoru tõttu saavad nad vaid silmade ja kehaga suhelda ning noogutada, meil on intensiivravis selleks omad meetodid. Mõni on proovinud meile kirjutada, ja meil on ka tähestikud, mille abil nad saavad meile tähthaaval sõnumi öelda.
Kopsupõletikuhaige seedetrakt töötab normaalselt ja neid on võimalik toita spetsiaalse toiduga ninasondi abil, mis ulatub otse makku. Aga kui see mingil põhjusel ei toimi, siis on olemas veenisiseselt manustatavad vitamiinide ja mineraalidega rikastatud, rasvu, valke, aminohappeid ja glükoosi sisaldavad toitelahused.
Kas kõik vajavad kunstliku hingamise aparaati?
Kunstliku hingamise aparaadi vajadus ongi see peamine põhjus, miks need haiged siia, kolmanda astme intensiivravisse satuvad.
Meil on ju haiglas ka tavaline Covidi-osakond, kuhu haiglaravi vajavad kopsupõletikuga haiged kõigepealt tuuakse. Seal on hingamispuudulikkuse tekkides võimalik kas ninasondi või hapnikumaskiga lisahapnikku anda.
Kui sellest väheks jääb, tekib intensiivravinäidustus. Inimene viiakse narkoosi, ta hingamisteedesse pannakse toru ja selle otsa ühendatakse ülimalt keeruline aparaat, millega saab sissehingatavas õhus hapnikusisalduse keerata saja protsendini, kui seda rasketel juhtudel algul vaja on.
Kes viibivad isolaatorites?
Isolaatorites on negatiivne rõhk ja seal me katsume hoida neid haigeid, kes kõige suurema riskiga seda viirust levitavad ehk need haiged, kes on oma hingamisel, kes saavad köhida. Aparaadil hingavad haiged on suhteliselt hästi hingamistorude ja filtritega isoleeritud ülejääänud ruumist.
Mida viirus kopsudega ikkagi teeb?
Normaalsetes kopsudes on kopsusombukesed ehk alveoolid, mille seinad on imeõhukesed ja täis peeni kapillaare, milles veri pidevalt vahetub. Läbi selle imeõhukese seina imendub hapnik verre ja verest eraldub kopsu süsihappegaas, mille inimene välja hingates välja puhub.
Selle haiguse puhul need alveoolid kleepuvad kokku ja tekivad lausa rusikasuurused känkrad ... Ja alveoolid on täis põletikulist sekreeti ja gaaside vahetust ei saa toimuda. Hingamisaparaat puhub kopsudesse kiire õhuvooluga õhku, mis puhub need alveoolid kõigepealt nii-öelda lahku, ja inimese väljahingamist takistatakse nii palju, et lahtipuhutud alveoolid jääksidki lahti ja et järgmise hingamistsükliga oleks neisse võimalik õhku sisse puhuda.