Sisukord
Päevakomm
Postimees
02.04.2020
Eesti Ehitajad töötavad objektidel ninapidi koos (16) Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid (8) Foto ⟩ Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Teistmoodi leinaaeg ⟩ Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise (8) Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta (13) Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt (3) Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis (17) Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (29) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (19) Mart Raudsaar: igaühe panus loeb (9) Juhtkiri: piim on vastutus (3) Krismar Rosin: mentorid viivad kodust eesti keele üle ilma Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud (1) Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Laulja Triin Lellep sattus Ameerika kõrbes salajase ufo-baasi piirile (3) Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid (1) Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud (8) Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga (2) Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? (3) Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima (2) Orientalist Märt Läänemets: bürokraatlik turumajanduslik ülikool ei ole koht, kus tahaksin töötada (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mart Raudsaar: igaühe panus loeb

2 min lugemist
Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar. FOTO: Mihkel Maripuu

Kindlasti mõned meist mäletavad, kuidas mobiiltelefon Eestisse tuli ja kuidas nende üksikute eksemplaride omanikud avalikus kohas valju häälega rääkisid. 

Mobiil oli staatusesümbol ja väga kallis ülal pidada. Alles 1998.–1999. aastal toimus märkimisväärne kõnede odavnemine, kui Q GSM hakkas mobiile mitmeks aastaks siduva võrgulepingu eest tasuta jagama ning mobiiltelefonid jõudsid massidesse. Tänapäeval ei kujuta tõenäoliselt enamik inimesi elu ilma nutiseadmeks muutunud mobiiltelefonita ettegi.

Igasugune tehnoloogia või teenus muutub odavaks siis, kui ta jõuab massidesse, ning massidesse jõudnuna ilmnevad täiesti uued ja eluliselt vajalikud nähtused: mobiilpositsioneerimine, M-parkimine, mobiilallkirjastamine jne.

Samasugune efekt oli Ameerika Ühendriikides nõndanimetatud sendiajakirjanduse (penny press) levikul 1830. aastatel. Kümne aasta jooksul kasvas ajalehtede kumulatiivne tiraaž 78 000 eksemplarilt 300 000 eksemplarile ning tiraažide kiire tõus jätkus ka järgnenud kümnenditel. See oli võimalik tänu kiirete trükipresside tulekule, kuid lehtede trükiarvu nobe kasv muutis need väga atraktiivseks reklaamiandjatele (linnadesse kolinud inimeste ostuvõime suurenes samuti) ning reklaamiraha vool ajalehtedesse aitas muuta nende kaanehinda veelgi odavamaks, mis omakorda paisutas tiraaže. Käivitus arengu­spiraal. Ajalehed olid mõjukad nii info- kui ka reklaamikanalina.

Ajakirjandusel on täita oluline funktsioon inimeste informeerijana, vajaduse korral otsustajate survestajana ning olukorra analüüsijana. Seda ei saa jätta sotsiaalmeedia hooleks.

Alates viimasest majanduskriisist kümmekond aastat tagasi on ajakirjandusväljaanded sattunud aga taandarenguspiraali. Veebisisu pakuti tasuta, veebireklaam ei kompenseerinud paraku kahanevate paberlehtede vähenevat reklaamiraha. Ja mis veelgi hullem, üha rohkem reklaamiraha hakkas voolama vasttekkinud sotsiaalmeediasse. Seetõttu pole ajakirjandusväljaannetel üle terve maailma märtsis puhkenud koroonakriisis üldse reserve, kõik organisatsioonid on viimase kümne aasta jooksul ära optimeeritud ja õhukeseks viilitud.

Olukorras, kus reklaamiraha on sulanud kui lumi kevadpäikese käes ehk päevadega, on Eesti ajakirjandusorganisatsioonid pidanud vastu võtma karme kokkuhoiuotsuseid. Ajakirjanike palka on pidanud vähendama ka Postimees, mis on aga paradoksaalne, sest meie inimesed töötavad praegusel ajal rohkem kui kunagi varem. Neil tuleks hoopis palka tõsta. Aga praeguses kriisis ei ole meil jätkuva majanduslanguse tõttu näha piisavalt raha tulemas ja me ei saa tõsta ka lehe kaanehinda, nii et tellimus oleks jõukohane vaid jõukatele.

Ometi on selge, et ajakirjandusel on täita oluline funktsioon inimeste informeerijana, vajaduse korral otsustajate survestajana ning olukorra analüüsijana. Seda ei saa jätta sotsiaalmeedia hooleks. Mis oleks majanduslik väljapääs? Praegusel juhul näen seda peaasjalikult suurte tiraažide tagasitulekus. Kui Postimees saaks kokku 100 000 digitellijat, suudaksime jääda majanduslikult sõltumatuks. Tubli kolmandik on meil juba olemas. Palun toetage meie ajakirjanikke nende töös. Iga digitellimus loeb!

Seotud lood
01.04.2020 03.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto