Olesja Lagašina: tahaks sisulist kriitikat

Olesja Lagašina FOTO: Konstantin Sednev

Mind köidavad keerulised asjad, millest on raske aru saada. Kvantfüüsika näiteks. Aga mu vaieldamatu voorus seisneb selles, et ma ei kipu neid teemasid avalikult kommenteerima. Vahel tundub, et nn vene teema eestikeelses inforuumis ongi selline kvantfüüsika: üldiselt on teada, et see eksisteerib, vähesed aga suvatsevad uurida, millest jutt on.

Jälgisin huviga, kuidas tuntud Eesti poliitikud üksteise järel väitsid, et vene inimesed on koroonaviirusest vähe informeeritud, sest elavad teises meediaruumis. Sellega on paistnud silma mõned sotsid, samuti oletas Mart Helme pressikonverentsil, et vene inforuumis ei peeta viirust üldse ohtlikuks.

Ilmselgelt ei ole sellised arvamused faktipõhised. Kurikuulsad vene telekanalid hakkasid viiruseohust rääkima juba mitu kuud tagasi (seal on oma spetsiifika, kuid üldjoontes hindame ohtu ühtemoodi), kohalik vene meedia ja igasugu kommunikatsioonibürood teevad siin ka tohutut tööd.

Vene teema eestikeelses inforuumis on nagu kvantfüüsika: üldiselt on teada, et see eksisteerib, vähesed aga suvatsevad uurida, millest jutt on.

See, et praeguses olukorras otsustas Tallinna linnavalitsus pressikonverentse ka vene keeles korraldada, tundub mulle loogiline ja kiiduväärt. Oluline info peab olema kõigile kättesaadav ja linnal on, mida öelda. Pealegi, see aitab meil, vene ajakirjanikel, tõlkekuludelt kokku hoida ja annab näiteks aega võimude tegutsemist kriitiliselt analüüsida.

Ma ei näe ka mitte midagi kriminaalset selles, kui poliitik suhtleb oma valijatega nende keeles. Ja tegelikult ei arvaks ma nii kategooriliselt, et Mihhail Kõlvart lihtsalt püüab sellega lisahääli. Tema poliitiline kaal on niigi suur, tal isiklikult pole selleks vajadust. Võib küll kritiseerida «lojaalsete inimeste ametisse määramist», kuid tunnistame siiski, et seda teeb pea iga juht ja hinnata tuleks hoopis tegusid, mitte inimesi. Eriti mitte rahvuse põhjal.

Väidetakse: «Tulevikus püütakse venekeelsele pressikonverentsile leida teised kõneisikud kui eestikeelsetele. Eri emakeelega inimestele hakatakse erinevaid sõnumeid edastama.» Loodan, et selle väite autor valdab vene keelt piisaval määral ja jälgib meie inforuumi regulaarselt, et aidata meil edaspidi kontrollida, kuivõrd nad tegelikult erinema hakkavad. Või keskendume pigem sellele, mis meid ühendab?

Seotud lood
02.04.2020 04.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto