Eriolukord tõmbas keset Euroopa Liitu eraldusjoone

«Ma arvan, et see avaldus ei kukkunud varem liitunud liikmesriikide avaldusena hästi välja,» sõnas välisminister Urmas Reinsalu FOTO: Artur Kuus

Kolmapäeval Euroopa Liidu 13 liikmesriigi tehtud ühisavaldus koroonakriisi eriolukorra meetmete teemal näitas, et kuigi Eesti ja teised raudse eesriide tagant vabanenud riigid kuuluvad Euroopa Liitu juba peaaegu 16 aastat, püsib niinimetatud rikka lääne ja vaese ida vahel seni eraldusjoon.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

13 liikmesriiki rõhutasid ühisavalduses, et koroonaviiruse eriolukorra meetmed peavad olema proportsionaalsed, lühiajalised ja kehtima ainult viiruse levikuga võitlemise ajal. Samuti peavad riigid oluliseks sõna- ja ajakirjandusvabaduse säilimist eriolukorra tingimustes. Tähelepanuväärne on, et avalduse taga on vaid enne 2004. aasta laienemist Euroopa Liitu kuulunud riigid, uute liikmesriikide välisministeeriume isegi ei teavitatud sellise avalduse ettevalmistamisest.

Kuigi avalduses ei ole viidatud ühelegi riigile, kumab sealt läbi mure Ungari pärast, kus peaminister Viktor Orbán sai eriolukorraks ainuisikulised erivolitused. Ungari parlament andis Orbánile õiguse ainuisikuliselt eriolukorra kehtivusaega pikendada ja valitseda riiki dekreetidega.

02.04.2020 04.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto