Sotsiaalminister tunnistab tagantjärele tarkusena, et ideaalis oleks pidanud kehtestama veebruaris Eestist väljasõidu keelu. Tulevikku vaadates tõdeb ta, et on ühes küsimuses pigem pessimistlik: tasub arvestada, et ka sügisel on koroonaviiruse levik endiselt oht.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Veidi alla aasta ametis olnud sotsiaalminister Tanel Kiik (31) leidis teisipäeva õhtul kell kuus oma hirmtihedas töögraafikus ligi tunni, et rääkida ohutust silmas pidades Skype’i teel senisest võitlusest koroonaviiruse vastu ning paotada saladuskatet sellelt, mis ootab tõenäoliselt meid kõiki ees lähikuudel.

Liigute palju ringi ja kohtute paljude inimestega. Mis on peamised ettevaatusabinõud, mida jälgite?

Käsi tuleb aktiivselt pesta ja kui vähegi võimalik, siis piisavalt magada – seda võiks kindlasti rohkem teha. Aga mul on päris pikad päevad ja kodus armas väike tütar, kes öisest unedistsipliinist alati kinni ei pea. (Muigab.) Rahvarohkete ürituste puhuks on autos desinfitseerimisvahend. Haiglakeskkonnas on hea tava, et seal kõiki ei kätle – muidu teed arsti või õe elu keerulisemaks, sest ta peab pärast minema käsi puhastama või kindaid vahetama.

Millist arengustsenaariumi peate tõenäolisemaks: kas seda, et olukord Eestis võib minna nakatatute arvult hullemaks, või seda, et nüüd hakkab minema paremaks?

Nakatatute koguarv ju suureneb, see on selge. Küsimus on pigem selles, kas praegune uute diagnooside arvu stabiliseerumine on pikaajaline või ajutine. Pigem arvan, et see on eriolukorra ja pikalt kehtinud erinevate meetmete tulemus ehk et näeme vaibumist.

Küsimus on ka selles, et kõik käib viiteajaga. Kõigepealt rakendad mingi meetme ja siis nädala või kahe pärast hakkab see nakatatute arvule mõju avaldama. Samamoodi on viiteaeg hospitaliseerimisel: pärast nakatatute arvu kasvu läheb nädal-kaks, kuni hakkab vaikselt kasvama hospitaliseeritute arv. Hospitaliseerimiste arv meil kindlasti kasvab, samuti intensiivravi vajavate inimeste arv. Ja sealt edasi tulevad kahjuks ka need kõige raskemad sündmused. Neid pole peaaegu ükski riik suutnud vältida. Kardan, et ka neid uudiseid võib tulla veel ka Eestis, hoolimata sellest, et arstid annavad endast parima iga inimese elu hoidmiseks.

Tagantjärele tarkus on teatavasti täppisteadus, aga kas poleks meil pidanud eriolukorra kehtestama veel varem?

Tagantjärele tarkusega oleks pidanud veebruaris kehtestama Eestist väljasõidu keelu, ütlema, et koolivaheaja võib veeta kodus, suvilas või RMK radadel, aga Itaaliasse ja Aasiasse reisimist ei tule.