P, 2.10.2022

Arter ⟩ Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma?

Villu Päärt
, reporter
Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 25
Eesti arstiteaduse häll: Vanas anatoomikumis on Tartus arste õpetatud sajandeid. Priit Eelmäe mäletab, et õppis 1990ndate algul selle maja seinte vahel.
Eesti arstiteaduse häll: Vanas anatoomikumis on Tartus arste õpetatud sajandeid. Priit Eelmäe mäletab, et õppis 1990ndate algul selle maja seinte vahel. Foto: Margus Ansu

Eelmise nädala lõpul tagandas Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu ootamatult ametist kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe. Millised allhoovused peitusid aasta algul Eesti meditsiini lipulaevaks peetavas suurhaiglas lahvatanud konflikti taga tegelikult, sellest rääkis Eelmäe Arterile avameelses usutluses.

Kuidas te viimastel öödel magada olete saanud?

(Pikk paus.) Möödunud öö magasin juba täitsa rahulikult. Aga ega see uni ülemäära rahulik ei saa olla, kui sind tabab selline ootamatu üllatus. Küsimus ei ole viimastes päevades, viimased poolteist aastat ja eriti intensiivselt viimased kolm kuud on olnud sellised... Igaühele niisugust kogemust ei pakuta.

Ma helistasin teile, et pakkuda võimalust see lugu teie vaatepunktist otse ja ausalt ära rääkida.

Teate, selle asjaga on niimoodi, et siin on nii palju inetut ja sellist, millest saavad aru vaid need, kes on asjasse pühendunud.

See lugu algas 2018. suvel, kui mind kliiniku juhatuse esimeheks valiti. See otsus ei meeldinud paljudele.

Me võiks juttu alustada hetkest, mida saab ajakirjanduse abil täpselt dateerida. Tüli läks lahti 8. jaanuari pärastlõunal kell pool kolm, kui TÜ kliinikumi juht Priit Eelmäe tegi kokkutulnud kliinikujuhtidele ettepaneku, et nende senised tähtajatud lepingud muutuksid tähtajaliseks.

Jah. Pakkusin kõigile vanemarst-õppejõu positsiooni. Kutsusin neid kandideerima tähtajalise juhtimisülesandega kliinikujuhiks.

Nii oleks võinud kandideerima tulla ka arstid Põhja-Eesti regionaalhaiglast, Ida-Viru keskhaiglast või mõni Soome kolinud Eesti arst?

Kaalusime ka seda, et kuulutada kohe välja avalik konkurss, aga ei pidanud seda mõistlikuks – kliinikumis töötab 4400 inimest, ligi 700 arsti, nende seas on väga tublisid ja motiveeritud inimesi, kes oleksid võinud juhatuse ja minu endagi hinnangul saada võimaluse kandideerida ka juhtimisülesandesse.

Kui need kandidaadid poleks olnud piisavalt tugevad, siis oleksime kuulutanud välja täiesti avatud konkursi.

Millal te aru saite, et see pada hakkab üle keema?

Aus vastus: enne kandideerimist.

2018. aasta suvel?

Ma isegi ütleks, et minu esimesed mõtted kandideerimisest on 2017. aasta sügisest. Selle aasta lõpus ma juba arutasin neid mõtteid põgusalt tervishoiuvaldkonna liidritega. Ma kõhklesin väga, kas üldse kandideerida, sest mitmed inimesed mu lähikonnast töötavad kliinikumis ja olen asjadega kursis. Ma tean, mis toimub.

Avalikkusele ilmnes tõsiasi, et sellel potil enam kaas peal ei püsi, kui üks suhtekorraldusfirma hakkas igal varahommikul saatma uusi kollektiivseid märgukirju, milles kliinikute juhid esitasid oma nõudmisi. Kesksel kohal see, et teie asemel tuleb kliinikumile uus juht leida.

Esimest korda nõudsid nad seda juba 10. jaanuaril. Teine rünnak oli nii minu kui nõukogu esimehe, Tartu linnapea Urmas Klaasi vastu veebruaris.

Märksõnad
Tagasi üles