Sisukord
AK
Postimees
04.04.2020
Eesti Lootuskiiri on, imeravi veel mitte Koroona alistas särasilmse rahva­tantsija Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) Koroonakriis sundis testitulemused liikuma reaalajas (1) Siseministeerium maksab juhtidele kopsaka preemia (13) Haige mees sai ravile pärast inimese ründamist Majandus Mari portfell kukkus koroonakriisiga miinusesse (7) Koroonakriisi võimalik võitja Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Välismaa New Yorgis sunnitakse tööle ka koroonahaiged meedikud (1) Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Baltimaade kaitsmist nagu alati (6) Raport soovitab harjutada vägede Baltimaadesse toomist (1) Lawrence: raudteel liigub sõjatehnika kiiremini (1) Hodges: Venemaa ei mõtle «sõjas» või «ei ole sõjas» (1) Arvamus Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist (1) Nädala nägu ⟩ Raskete kohtade hirm Piiride nihutajad Komandör kaotas närvi (7) Õige inimene õiges kohas (1) Sport Ville Arikese kolumn: koroonakriis näitab ära sportlaste sisu (1) POSTIMEHE EKSKLUSIIV ⟩ Läti mitmevõistleja rühib Kirdi imelise tööeetika ja eestlaste professionaalsuse abil tagasi tippu (1) Merendus Ehitusloata kaldakindlustus annab Kloogaranna suvilale lisaaega (18) Tallinn Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) AK Kaido Kama: õppetunnid, millest ei õpita (43) Mikael Raihhelgauz: põimsus peab edasi kasvama (13) «Koroona» naabrid Kaupo Vipp: teame, aga ei usu (6) EÜS 150: inime on mõõt! (4) Õpetlik isolatsiiniajastu lauamängu Nupukoroona Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma (1) Poola suurkuju ja eeskuju NÄDALA PLAAT: Reisialbumid Tallinnast Los Angelesse, Göteborgist Ühendkuningriiki Plaat, mis vaatab mööda (2) Juurikas. Minu eriolukorra päevik Arter Arter ⟩ Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma? (25) Kõik lõpeb kord... aga millal? (3) Kohutav reis: avalik rööv ja kriminaalist prints (8) Hiina pikksilm. Huawei P40 Pro: kas saame hakkama Google‘ita? (1) Linn ja auto. Sõiduproov Volkswageni väikse elektrikaga (4) Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Meelelahutus Koomiks Sudoku

EÜS 150: inime on mõõt!

5 min lugemist
  • EÜS on ideede ja meelsuse organisatsioon
  • Sini-must-valge ja EÜS on lahutamatul seotud
  • Seal kus EÜS tegutseb, on demokraatia kaitstud
Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp FOTO: EÜS

Eesti Üliõpilaste Seltsi väärikast ajaloost, selle ideoloogilisest ja poliitilisest suunitlusest ning rollist taasiseseisvunud Eesti ühiskonnaelus kirjutab seltsi 150. aastapäeva puhul üks seltsi taasasutajaid, vilistlane Indrek Tarand.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti vanim üliõpilasorganisatsioon EÜS saab 7. aprillil 150-aastaseks, kuid suure juubeli väärilisi pidustusi avalikkus ei näe. Covid-19 põhjustatud ja valitsuse poolt välja kuulutet eriolukord ei võimaldaks sellise ulatusega kokkutulemist. Eesti Üliõpilaste Seltsi kõikidel kontinentidel (ka Antarktikas on tegutsetud) paiknev liikmeskond on kokku siiski tuhat inimest, nende pereliikmed veel lisaks. Kui kõik hoiaksid kahemeetrist vahet, siis kulgeks kolonni pea ammugi Raadi kalmistul auvilistlaste hauaplatsidel, samas kui arjergard alles Vorbuse kandis Emajõe kallasrada pidi salajõu mõjul Tartusse tungleks... Muidugi on EÜSi ajaloos varemgi ette tulnud olukordi, mil kogunemine keelatud olnud, ent ükski aastapäev pole seepärast märkimata jäänud. Ei jää nüüdki.

«Kui EÜS ei ole enese väitel kunagi olnud poliitiline, siis on ta üsna kindlasti olnud ideoloogiline organisatsioon,» kirjutas Eerik Kross 30 aastat tagasi seltsi esimehe aruandes. Toona oli Eesti arenguloos kätte jõudnud hetk, mil õhk oli poliitikast küllastunud ning poliitilisi organisatsioone oli hädasti tarvis. Eks olnud EÜSi asutaminegi 1870. aastal ju poliitiline otsus. «Kalevipoja» lugemine oli vaieldamatult poliitiline seisukohavõtt. Meelsuse manifestatsioon, kui soovite. Nagu oli poliitiline ja alles seejärel riigikaitseline otsus in corpore Vabadussõtta minna. Nagu ikka, oli ka siis EÜS teistest ees – mitte et Frat. Esticas, Sakalas ja mujal poleks mehemeelt jagunud. Jagus küll ja kuidas veel, aga mõistuse ja mõtte kontsentratsioon võimaldas otsuse ajaliselt esimesena teha siiski EÜSil. Organisatsioonil, mille sinimustvalge lipp ehtis võimsa sümbolina meile omariikluse toonud sõjas nii koolipoisist kaitseliitlase kui ka karastunud ilmasõja ohvitseri käepaela.

03.04.2020 06.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto