Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist  

Katk Firenzes 1630ndal aastal. Autor on teadmata. FOTO: akg-images/Rabatti - Domingie/Scanpix

Õpetlik juhtum, miks epideemia ajal on vaeste aitamisega tuline kiire, on peaaegu neli sajandit vana. See lugu tuleks läbi lugeda ja lausa pähe õppida ka meie poliitikutel nii koalitsioonist kui ka opositsioonist, kes hakkavad kohe-kohe lisaeelarvet menetlema.

Itaalia katku ajal (1629–1630) jäi Firenze esialgu tapvast tõvest puutumata. Kui aga haigus sealseidki elanikke tuhandetes murdma hakkas, taipas Firenze terviseamet Sanita korraldada linna 30 452-le vaesele küttepuude, toidu ning ka veini kojuveo. Teistpidi karistati rangelt neid, kes karantiini rikkusid. Siiski muutis just toidu ja veiniga varustamine karantiini praktiliselt teostatavaks – vaesed ei läinud uitama ja haigust levitama turgudele. Tulemus oli, et nn Milano suur katk viis hauda mitu korda vähem firenzelasi kui inimesi Veronast, Milanost, Veneetsiast või paljudest teistest Itaalia linnadest.

Ilmselt on maailmas mitu valitsust selle inimkonna kogemusega kursis – teatakse, et palkade säilitamine ning muud abimeetmed pole mitte üksnes majanduse taastumisvõimaluste hoidmine, vaid ka tagatis, et karantiin üldse toimiks. Kui Eesti riigisektor ei kärbi nüüd ja kohe palku, siis on selle põhjendusi kaks: a) osa riigipalgalistest ongi eesliinil ja b) välditakse vaesumist ning seega sundust otsida nakatavast segasummast elatist.

Kaitseväe kaasamise esialgnegi mõju on hoopis laialdasem kui pelgalt välihospidali kiire ülespanek.

1

See ongi põhjus, miks peale suurejooneliste rahaliste lubaduste on paljude riikide ministrite telefonid punased kõnedest omavalitsustele, ettevõtjatele ja muidugi ka oma allasutuste juhtidele: raha jagamisel ärgu olgu mingeid (vähegi põhjendamatuid) bürokraatlikke tõrkeid. Ka Eesti poliitikute ja kõrgemate ametnike ülesanne ei seisne üksnes kiires otsustamises, vaid ka selles, et karantiini tagav abi jõuaks ülikiirelt õigete inimesteni.

Asi pole üksnes kriisist taastumises ja majanduse elus hoidmises, vaid selles, et tõepoolest suudetaks viirus vähemalt sel kevadhooajal lämmatada. On kaks tähtsaimat näitajat: kui suur osa nakatunutest sureb ja kui mitut inimest üks haige edasi nakatab. Kui koroona-, kroon- ehk pärgviiruse tekitatud haiguse mõlemad suhtarvud kokku oleks nn hooajalise gripi tasemel, siis me kannataks selle ühiskondadena ära ja kogu maailm ei istuks praegu kodus. Kahjuks see ei ole nii.

Veel kord poliitikutele: menetlege kiiresti just neid osi lisaeelarvest, mis teevad karantiini hoidmise praktiliselt võimalikuks. Kriisikomisjonid peaksid tõsimeeli kaaluma, kas riik ja omavalitsused saaksid (muidugi ajutiselt) anda kaubandusettevõtetele abi just tellimuste koju toimetamisel. Nii Kaitseliidul kui ka kaitseväel on märkimisväärne veokipark – võib-olla saaks need kohe homme tööle rakendada ja teenima panna. Poldid ja voldid on tublid küll, ent üksnes linnades ning suurpoodide tellimistähtajad on juba kümnepäevased.

Lõppmärkusena: Postimehe vaatlusandmete põhjal on kaitseväe kaasamise esialgnegi mõju hoopis laialdasem kui pelgalt välihospidali kiire ülespanek Kuressaare haigla õuel. Sõnumi sisu on, et rahuajal ei teegi kaitsevägi ju muud, kui valmistub kriisiolukordadeks. Üksiti tähendab see, et kaitseväelisest juhtimiskogemusest on kasu kuni kõrgeima tasemeni välja.

03.04.2020 06.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto