Ivan elas mitu aastat ema korteris Kohtla-Järvel üksinda. Peale voodi või diivani, kus ta magas, oli korterist kõik muu välja visatud. Seinad olid täis kirjutatud. Korteri akna all kõrgub tänini kivihunnik. Naabrinaine Viivi väidab, et Ivan lõhkus korteri seinu. «Ta viskas tükid aknast alla. See on ohtlik. Lapsed tulevad koolist ja tema teeb sellist asja,» kurdab proua.
Ivani ema Olga (nimi muudetud), kes elab teises linnas, käis pojal viimati külas 2018. aastal. Ema kardab teda. Ivan muutub agressiivseks ja lõhub asju. Ta on korduvalt haiglas ravil olnud.
«Ta ei söö neid tablette, mis on skisofreeniahaigetele määratud. Kui ta tuleb haiglast välja, siis käitub normaalselt. Siis loobub ravimitest ja muutub ebaadekvaatseks,» selgitab ema.
Poeg minevat aina nahaalsemaks, ei karda oma tegude tagajärgi ega karistust, mis seni on piirdunud trahvimisega.
Usinast poisist sai narkodiiler
Olga tunnistab, et ei jõudnud töö kõrvalt varem poja ellu piisavalt süveneda. Poiss õppis neljadele ja viitele. «Iga ema tunneks ennast õnnelikuna, kui tal oleks selline poeg,» lausub naine, kellel on ka pojast kaheksa aastat noorem tütar.
Hetke, mil pojast keskkoolis narkodiiler sai, ta ära ei tabanud. «Kui poeg esimest korda narkootikume proovis, siis hakkas neid kohe müüma,» räägib ta.
Poja ärist teatas talle üks teine lapsevanem.
«Poeg seisis sel hetkel mu kõrval ja ütles, et see on laimujutt,» räägib ema, kes usaldas poega, sest talle polnud poja peale varem kaevatud. Olga ei olnud narkomaanidega kokku puutunud, kuid edaspidi hakkas puutuma.