Sisukord
Arvamus
Postimees
03.06.2020
Eriolukord tõi kohtusse kaks korda rohkem laste hooldusõiguse vaidlusi Eesti Kopli lahte eksinud delfiinid ei pruugi osata lahkuda Eesti lühiuudised Eesti koroona-uuring: piirangute leevendamine ei toonud haigestumiste kasvu (4) Riik sunnib vahetama tähtsamad investeeringud vähemoluliste vastu (2) Majandus Silikaatkividest ehitamine teeb comeback’i Majanduse lühiuudised Ärinaist süüdistatakse ulatuslikus rahapesus (2) Välismaa Balti välisministrid tõid Poola kolleegi oma mulli Itaalia tähistas koroonakriisi ajal vabariigi päeva Vene firma nõuab Le Peni parteilt võlga tagasi Välismaa lühiuudised Kohalik vaade ⟩ Ungarit kummitab sajandivanune trauma Kommentaar ⟩ Vene omavalitsuste liitmine lahustab rahvusi Arvamus Juhtkiri: liivlaste testament leitud! Marti Aavik: keda politseinik tulistab? (6) Toomas Koobas, Margus Maasing: digiriigi varjus pool Edward Lucas: pandeemia mõjutas geopoliitilist maailmapilti Karmo Tüür: Vene alternatiiv Rail Balticule Martin Küüsmaa: Noored peaks kohustuslikku pensionisammast tuliselt toetama (3) Kultuur Taavi Eelmaa: välgu kodustamine on keeruline protseduur Kultuuri lühiuudised Eestist võib saada suurtuuride must auk (9) Prügimägi, lageraie ja ihukaitsega ninasarvik Sport Umbraško jätkab Tarva peatreenerina «E-ralli on ülekaalulisele parem rasvapõletustrenn kui jooksmine.» Tartu Heljo Pikhof: töötushüvitis ei tohi meest narrida Erkki Bahovski: naised, maasikad ootavad teid! (1) Laenutõukerattad tõid linna nii elevust kui ka segadust Marja tänav Supilinnas saab kõnnitee Tartu lühiuudised Ülikooli tänava suur remont valmib plaanitust ligi kaks kuud varem Lastelaulupeo suure juubeli aasta avamine lõppes kunstilise juhi õnnitlemisega Viis vabatahtlikku koristasid Aardla poldrilt üle kahe tonni prügi Ambitsioonika jalgrattatiimi eestvedaja Rene Mandri sõnul seisavad sõitjad suurte valikute ristteel Värvirõõmsas Pallases on ka must ja valge tuba Heidi Iivari asub Soome kultuuriveduriks Tartus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Martin Ehala: kuidas kõnelda viirusest

2 min lugemist
  • On kritiseeritud vene elanike informeerimist vene kanalite vahendusel
  • Kuigi paljud inimesed jälgivad ERR kanaleid, on vaja jõuda kõikideni
  • Krisiinfot tuleb seetõttu jagada ka vene kanalite vahendusel
Martin Ehala. FOTO: Konstantin Sednev

Viimasel ajal on kõlanud kriitikat, et Eesti venekeelset elanikkonda ei tohiks kõnetada ideoloogiliste kallutatud kanalite kaudu või teha seda vene keeles ja sõnumitega, mis erinevad millegi poolest eestikeelsetest. See vaatenurk on praegust epideemiat arvestades lühinägelik.

Kommunikatsioon on kahepoolne protsess, sellel on saatja ja vastuvõtja.­ Et sõnumil oleks mõju, peab see tulema saatjalt, mida usaldatakse, kanalist, mida jälgitakse, ning viisil ja keeles, mida mõistetakse.

Kriisiolukorras ei saa rahulduda sellega, et valdav osa Eesti elanikest jälgib rahvusringhäälingu eri kanaleid. Küsimus on selles, kuidas jõuda nendeni, kes ei jälgi, ei mõista või ei usalda. Ja neid on meie hulgas ka, rahvusest ja keelest sõltumata.

Viirus ei tee inimesel ja inimesel vahet, ta ei nakata liberaali enam kui konservatiivi, eestlast enam kui venelast, ta levib vabalt ostukorvi sanga kaudu, ükskõik kes selle kätte võtab. Kuni leidub inimesi, kes pole ohtu teadvustanud või pole mõistnud selle tõsidust, on kogu ühiskond suuremas ohus.

PÄEVA KOMM

Et sõnumil oleks mõju, peab see tulema saatjalt, mida usaldatakse, kanalist, mida jälgitakse, ning viisil ja keeles, mida mõistetakse.

Seetõttu ei ole tähtis, milline on valitud suhtluskanali ideoloogiline taust, kui see kanal on nõus edastama meie sõnumit inimestele, keda meil ei õnnestu tõenäoliselt teiste kanalite vahendusel kõnetada.

Ei ole vaja muretseda, kui sõnumit edastatakse keeles, mida sihtrühm kõige paremini mõistab, ja kui seda teevad inimesed, keda nad usaldavad. Jah, muidugi, nende kõneisikute autoriteet kasvab seeläbi, kuid kas pole väiklane muretseda kellegi suure poliitilise populaarsuse pärast, kui alternatiiv on see, et nakatunuid võib olla rohkem.

Üldjuhul pole ka taunitav, kui eri sihtrühmadele antakse edasi sama sõnumit erineva tooni ja tugevusega ja erinevate argumentidega. Iga sihtrühma puhul tulebki kasutada veenmiseks sellist retoorikat, millel on mõju. Küll aga peab sõnumi faktiline osa olema tõene ja sõnumi sisu viima vastuvõtjad ühesuguse käitumiseni. Sekkuda tuleb siis, kui kriisikommunikatsiooni kattevarjus aetakse hoopis mingit muud asja.

Muidugi on Eestil keelepoliitilised põhimõtted ja erimeelsused Venemaaga. Võitluses viirusega oleme siiski kõik samal pool rindejoont.

Seotud lood
02.06.2020 03.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto