Sisukord
Arvamus
Postimees

Ursula von der Leyen: kuidas Euroopa taastab oma tugevuse

3 min lugemist
  • Euroopa ei suutnud koroonakriisile alguses ühtselt reageerida
  • Üheskoos suudab Euroopa teha asju, mida üksikult keegi ei suuda
  • Vaja on teha suuri investeeringuid Euroopa Marshalli plaani kaudu
Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president FOTO: Etienne Ansotte

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kirjutab solidaarsusest ja uuest erakorralisest rahastust kriisi ületamiseks.

Viimased nädalad on meie elu pahupidi pööranud. Tundub, nagu oleks möödunud igavik sellest, mil me viimati oma tavalisi toimetusi tegime. Praeguseks on nii mõnelgi meist avaldunud haigusnähud, paljud teavad mõnda haigestunut ja igaüks tunneb muret oma lähedaste pärast.

Olukord on aga ainulaadne selle poolest, et me kõik saame selle lahendamisele kaasa aidata – kõik inimesed, aga ka ettevõtjad, linnad, piirkonnad, rahvad ja kogu maailm. Jah, on tõsi, et Euroopa oli senitundmatu ning enneolematu kiiruse ja ulatusega kriisi tõttu jalust rabatud. See annab senimaani tunda.

Aga nüüd ajab Euroopa selja sirgu. Teda ajendab selleks kogu liitu haaranud soov aidata. Oleme viimastel nädalatel näinud pensionäridest arste ja õdesid appi tõttamas ning miljoneid vabatahtlikke tegemas kõike, mida oskavad. Oleme näinud restorane saatmas toitu väsinud meditsiinitöötajatele, moefirmasid valmistamas haiglatele kaitseriietust ja autotootjaid tootmas hingamisaparaate.

Solidaarsus on nakkav ja see tuleb liidu südamest. Tänu sellele on tagasi tõeline Euroopa – Euroopa, mis teeb üheskoos asju, mida keegi meist üksi teha ei saaks. Euroopa tegutseb ja töötab lakkamatult iga päev, et päästa võimalikult palju inimelusid, säilitada kodanike elatusvahendid ja meie majandus uuesti jalule aidata.

Viimastel nädalatel oleme teinud asju, mida poleks suutnud endale alles hiljuti ettegi kujutada. Oleme muutnud oma riigiabi-eeskirja paindlikumaks kui kunagi varem, et nii suuremad kui ka väiksemad ettevõtted saaksid vajalikku toetust. Oleme enneolematul määral lõdvendanud oma eelarve-eeskirja, et riikide ja ELi raha jõuaks kiiresti abivajajateni. See on aidanud ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel koguda kriisiga võitlemiseks 2,8 triljonit eurot – rohkem kui kusagil mujal maailmas.

Sellel nädalal astub Euroopa veel sammu edasi. Oleme teinud ettepaneku tööhõive toetamise erakorralise rahastu kohta, mille abil võiksid inimesed säilitada oma töökoha ja sissetuleku ning mis aitaks ettevõtjatel sunnitud pausi ajal pinnal püsida. 100 miljardi euro suurune rahastu aitab valitsustel kompenseerida palgavahet, mis tekib, kui tööandja on pidanud töötajate töötunde vähendama, ning võib aidata parandada ka füüsilisest isikust ettevõtjate olukorda. See aitab abivajajatel maksta üüri ja toidu eest ning hoida ettevõtteid elus.

Inimelude päästmise nimel oleme otsustanud kasutada ära käesoleva eelarveaasta iga järelejäänud sendi. Erakorraline rahastu aitab hankida elutähtsaid meditsiinivahendeid ja laiendada testimist.

Sellel nädalal astub Euroopa veel sammu edasi. 100 miljardi euro suurune rahastu aitab valitsustel kompenseerida palgavahet.

Olen veendunud, et praeguses kriisis ei saa olla poolikuid lahendusi. Sama kehtib ka eelolevate aastate kohta, mil peame püüdma oma majanduse kriisist välja tuua. Selleks peame tegema suuri investeeringuid Euroopa Marshalli plaani abil. Kõige keskmes peaks olema võimas uus ELi eelarve. Eelised on ilmsed: ELi eelarve on end tõestanud solidaarsuse ja moderniseerimise vahend. Selle seitsmeaastane tsükkel tagab kindlustunde investoritele ja usaldusväärsuse kõigile osalistele.

Meie elu erineb suuresti sellest, milline see oli kõigest mõni nädal tagasi, ja meie eelarve peab sellega kaasas käima. See on kriitilise tähtsusega aeg, mil praeguse kriisi tõttu nõrgenenud majandus ja ainulaadne siseturg peavad uuesti jalad alla saama.

Miljardid ja triljonid eurod, mille peame praegu kulutama, et hoida ära suuremat katastroofi, on ühtlasi investeering meie tulevasse kaitsesse; need aitavad siduda põlvkondi. Seepärast tuleb järgmise eelarve raha investeerida arukalt ja jätkusuutlikult. See peab aitama säilitada seda, mis on meile kallis, ja tugevdada Euroopa rahvaste hulka kuulumise tunnet.

On äärmiselt tähtis, et investeerime tuleviku mõttes olulistesse valdkondadesse, näiteks uuenduslikesse teadusuuringutesse, digitaristusse, puhtasse energiasse, arukasse ringmajandusse ja tuleviku transpordisüsteemidesse. Sellist sorti Marshalli plaan aitab kujundada nüüdisaegsemat, kestlikumat ja vastupanuvõimelisemat Euroopat. See on liit, mis võib minu arvates praegusest olukorrast võrsuda – samamoodi nagu pärast iga teist kriisi meie ajaloos.

See tohutu jõupingutus – see uus Euroopa – vajab üht asja rohkem kui midagi muud: et eurooplased ihaldaksid ühist tulevikku, kus me kõik üksteist toetame.

See, mida ma praegu kõikjal Euroopas täheldan, on suurepärane algus ja teeb mind uhkeks. Euroopa tulevik – see on Poola arstid, kes lähevad Itaaliasse appi, tšehhid, kes läkitavad Hispaaniasse ja mujale 10 000 kaitsemaski, lennukid, mis toimetavad haigeid Põhja-Itaaliast Ida-Saksamaale, või rongid, mis viivad inimesi üle piiri sinna, kus on veel vabu intensiivravivoodeid, bulgaarlased, kes saadavad austerlastele kaitsevahendeid, ning austerlased, kes toimetavad itaallastele kaitsemaske. See on ka Euroopa esimene ühine meditsiinivahendite varu või pea kõikide riikide – Rumeeniast Portugalini – ühiselt hangitavad hingamisaparaadid ja analüüsikomplektid, mis saadetakse Hispaaniasse, Itaaliasse ja mujale. Liidu võimu ja solidaarsust said tunda ka tuhanded eurooplased, kes olid kriisi puhkedes jäänud Vietnami, Lõuna-Aafrikasse või Argentinasse ning said sealt Euroopa piletiga koju lennata.

Iga selline tegu on märk solidaarsusest, mis aitab Euroopal vähehaaval jalule tõusta. Ma olen kindel, et Euroopa saavutab üsna pea jälle endise vormi. Üheskoos tegutsedes.

Seotud lood
04.04.2020 07.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto