Sisukord
Arvamus
Postimees

Juhtkiri: terake solidaarsust

2 min lugemist
  • Koroonakriis on näidanud Euroopa Liidu liikmete solidaarsuse nõrkust
  • Euroopa Komisjon on esitanud julge visiooni Euroopa Marshalli plaanist
  • Plaani õnnestumisel võib EL muutuda föderaalsemaks ja tsentraliseeritumaks
Kriisiplaani videokonverents 26. märtsil 2020.  FOTO: HANDOUT/AFP

Euroopa Komisjon on teinud Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku luua erakorraline 100 miljardi euro suurune tööhõive toetuse rahastu, lühendiga TERA. See algatus on üks sammudest, millega Euroopa Komisjon püüab ületada liikmesriike koroonakriisis tabanud egoismi­lainet.

TERA on solidaarsusfond, millest liikmed saavad võtta laenu, et säilitada inimestele pandeemiakriisi ajaks töökohad ja ettevõtetele töötajad. Abi kasutamiseks tehakse lühendatud tööaja kavad, mille alusel riik saab maksta töötajatele palgatoetust nende tundide eest, mil nad ei tööta. TERAst hakkavad asendussissetulekut saama ka füüsilisest isikust ettevõtjad. See vahend peaks tagama, et inimestel ei teki probleeme oma igapäevaste arvete tasumisega ja üldise toimetulekuga.

TERA rahastamiseks on Euroopa Komisjonil kavas võtta finantsturgudelt laenu, mida siis soodsatel tingimustel liikmesriikidele edasi laenata, võimaldades niiviisi laenajatel kasu saada Euroopa Liidu soodsast krediidireitingust. Laenurisk ei jää siiski täiesti Euroopa Komisjoni kanda, vaid liikmesriigid peaksid andma vabatahtlikke garantiisid TERA-le kokku 25 protsendi ulatuses selle mahust.

Komisjoni ettepanek vajab Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu, kuid sellega ei pruugi minna lihtsalt. Koroonakriis on näidanud Euroopa solidaarsuse nõrkust, eeskätt esmasel reageerimisel, kui suleti piirid naabermaade kodanikke läbi laskmata, kui jäädi kurdiks Itaalia abipalvetele, nii et Venemaa ja Hiina võtsid algatuse enda kätte, või siis kriitiliste meditsiinitarvikute tarnete peatamise või isegi konfiskeerimisega.

Epideemia puhkedes reageeris iga riik eraldi, püüdmatagi leida ühiseid lahendusi. Ja ka ühistegevuses on näha kitsamate klubide eraalgatusi, nagu näiteks vanade liikmesriikide avaldus demokraatlikest väärtustest, mis läks käest ära, kui kõrvalejäetud hakkasid protestima ja lõpptulemusena liitus avaldusega ka Ungari, kelle noomimiseks oli kogu asi alguses ette võetudki.

JUHTMÕTE

Von der Leyen on esitanud julge visiooni Euroopa Marshalli plaanist. Kuskilt tuleb see raha leida, ja siin on liikmesriikidel võimalus näidata oma tõelist solidaarsust.

Endiselt ollakse eri meelt nn koroona­võlakirjade asjus, kesksetest liikmetest on Prantsusmaa ja Itaalia poolt, Saksamaa ja Holland vastu. Ja need pole ainsad liivaterad, mis liidu kinga sees hõõruvad.

«Aga nüüd ajab Euroopa selja sirgu,» kirjutab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen meie tänasel arvamusküljel. «Solidaarsus on nakkav ja see tuleb liidu südamest.» Tegu on eksistentsiaalse küsimusega Euroopa Liidule. Näiteid inimlikust abist epideemias kannatanutele on palju, kuid rohujuure-heatahtlikkus üksi ei hoia liitu koos. Ka TERA on vaid terake triljonite eurode kõrval, mida eeldatavasti läheb vaja kriisi majandusliku mõjuga toimetulemiseks.

Von der Leyen on esitanud julge visiooni Euroopa Marshalli plaanist, milleks tuleks rakendada Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet. Kuskilt tuleb see raha leida, ja siin on liikmesriikidel võimalik näidata oma tõelist solidaarsust.

Eestile on niihästi majanduslikult kui ka julgeoleku kaalutustel eluliselt tähtis, et liit suudaks käesolevas kriisis käituda ühtsena. Kui Euroopa Komisjon suudab seda tagada, võib see tähendada föderaalsema ja tsentraliseerituma liidu sündi. Millised on sellise arengu kaugemad tagajärjed Eestile, on aga raske ennustada.

Seotud lood
04.04.2020 07.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto