Sisukord
Arvamus
Postimees
07.04.2020
Eesti Viirusanalüüsid jätavad küsimused õhku (9) Eesti lühiuudised Mask võib anda võltsi turvatunde (8) Lahutatud vanemad jäävad eriolukorras laste jagamisel hätta (3) Koroonahirm kiirendas postiringi tunni võrra Majandus Töötuid tuleb esialgu juurde tasapisi (2) Töötasu hüvitisele joosti tormi Majanduse lühiuudised Tallinki uue laeva ehituse algust tähistati videopeoga Autotööstust ähvardab ajaloo suurim kriis (2) Välismaa ELi tööhõiverahastu Eestit esialgu ei huvita Välismaa lühiuudised Kohalik vaade ⟩ Serbia valitsus võitleb viiruse asemel ajakirjanikega (6) Koroonaviirus sundis Boris Johnsoni haiglavoodisse Arvamus Juhtkiri ⟩ Maskid ja testid (3) Aimar Altosaar: solidaarsuspuudest (38) Veikko Maripuu: kelle häda on suurem? (2) Ove Sander: kitsa ringi matused eriolukorras järgivad piiranguid (1) Andres Herkel: ärge loovutage kontrolli (1) Kultuur Tühjuse poeesia 2: Veronika Kivisilla (1) Uus rakendus lubab revolutsiooni videovaatamises ARVUSTUS ⟩ Moraalsed värdjad nunnuäris Sport ERRi spordiboss Rivo Saarna: erameedia tegi olümpiaõigusi omandades vea Janar Talts: köögipoolt korras hoida on palju raskem kui mängida Postimees Grupil pole plaani müüa Tokyo OMi telelitsents ERRile Tervis Psühholoog eriolukorrast: ärevusel on ka füüsilised sümptomid, mis panevad veel rohkem muretsema (1) Tervise lühiuudised Tartu Ärajäetud reiside eest raha tagasi saamises valitseb segadus Artur Kuusi karikatuur: kuidas lapsed lasteaeda saata. Linn lükkab investeeringuid edasi, palkade kallale veel ei lähe (3) Päästjaile teevad muret kulupõlengud ja rahvakogunemised JUUBEL ⟩ Marju Lauristin nihutas ja nihutab piire ühiskonnas ja inimestes, aga pani tudengi ka punastama (9) Tartu Agro läks 1,2 miljoni euro pärast kohtusse Eesliinil patrullpolitseinik Timo Reinthal arvestab võimalusega, et võib nakatuda Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: solidaarsuspuudest

2 min lugemist
Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi

Ühine õnnetus liidab. See on alati nii olnud ning taganud inimkonna ellujäämise katastroofide ja taudide kiuste. Tsivilisatsioonid ja riigid, kus on olnud valdavaks isekus ning kus eliit on vastutuse asemel eelistanud pidada pidu katku ajal, on kas kängunud või kadunud.

Solidaarsus on selline imeline inimlik omadus, mis paneb meid teistega arvestama, ulatama abikäe ning kannatama koos teistega. Koroonakriis on hea katse, kui tugev see omadus on ning kui arenenud me ühiskonnana oleme. Nõukogude okupatsioon purustas kodanikuühiskonna ja usaldusseosed inimeste vahel ning sellele järgnenud varakapitalistlik vaesusest välja rabelemise pürg ei jätnud solidaarsustundele palju ruumi.

Õnneks on viimase 15–20 aasta jooksul hakanud taastuma inimesekeskne ühiskond, kus üksteise toetamine ja abistamine pole enam erand või julgustükk. Seda on näidanud muu hulgas talgukultuuri taastumine, annetustekorjed ja heategevusüritused. Nüüd on meil võimalus olla solidaarne järgides kõik ühtesid reegleid ja soovitusi, mida jagavad arstid ja epideemia tõrjumisega seotud valdkondade eksperdid. Ja rahvas püsibki enamasti kodus. Kui käiakse väljas, siis hoitakse distantsi – hoitakse enda ja kaaskodanike tervist.

PÄEVA KOMM

Ükski seadus ei keela riigikogu liikmetel ja kõrgepalgalistel riigiametnikel asutada heategevuslikku fondi, kuhu kanda palgaosa, mille kiiret kärpimist seadused ei võimalda.

Kuid ka majandus käib alla, suur osa inimesi ei saa enam tööd teha, väheste eranditega kahanevad sissetulekud kogu erasektoril. Nii töötajad ja suuremate ettevõtete omanikud kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad peavad kulutusi drastiliselt vähendama, sest ka kogutud varust ei pruugi pikaajalise kriisi puhul enam piisata. Loomulikult väheneb ka riigile laekuv maksutulu ning solidaarses ühiskonnas oleks loomulik, et ka riik kärbib oma kulusid. Kui eraettevõtetes kärbitakse palku 20–30 protsenti ja rohkemgi ning paljud koondatakse, siis ootaksime ka avalikult sektorilt solidaarset käitumist. Seda me aga ei näe! Vastupidi – valitsuse ettepanek lisaeelarveks sisaldab laenuraha jagamist, mitte kokkuhoidu. Avaliku teenistuse palkade vähendamise või külmutamise asemel kuuleme asutusejuhtide suurtest preemiatest! Ükski seadus ei keela riigikogu liikmetel ja kõrgepalgalistel riigiametnikel asutada heategevuslikku fondi, kuhu kanda palgaosa, mille kiiret kärpimist seadused ei võimalda. Selle fondi abil saaks lahendada nii neid probleeme, mille kallale riigieelarve oma jäikuses ei jõua, kui ka muuta ühiskonda solidaarsemaks.

Seotud lood
06.04.2020 08.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto