Sisukord
Maa Elu
Postimees
09.04.2020
Eesti Kuressaare haigla õppetunnid (16) Eesti lühiuudised Töötus on suurim vaesusrisk (4) Lähisuhtevägivald on eriolukorras sagenenud (5) Ehitajad kolivad tööjärje maantee teise otsa «Seisan selle eest, mis on õige. Õige on rääkida» Majandus Õllepruulid: inimestel pole praegu põhjust juua (5) Majanduse lühiuudised Hädas Bolt kaupleb riigilt 50 miljonit laenu (6) Äripäeva paberleht enam iga päev ei ilmu (1) Rahandusministrid rääkisid öö otsa tühja (4) Välismaa Euroopa otsib ettevaatlikult tagasiteed normaalsusesse (7) Välismaa lühiuudised Suur Teadus rabab vaktsiini arendada (2) Arvamus Juhtkiri: kriisist väljumise väljavaateid (1) Marti Aavik: üle piiri raha tooma (18) Ardo Hansson: kaks maailma (114) Susanna Veevo: Aafrika – kolooniad või koostöö? Christine Lagarde: Euroopa Keskpank ulatab abikäe ettevõtetele ja majapidamistele (9) Vaja on koroonaõigust (3) Kultuur «Ulme esitab küsimusi, avab radu, teeb mõtteeksperimente» Kogukondlikke traditsioone trotsides Värskeim Eesti tõsielufilm esilinastub ETVs (1) Sport Võrkpallikoondise siht: targalt ja kavalalt suure eesmärgini Seefeldi dopinguskandaalis uued detailid VIDEO ⟩ Täna 16 aastat tagasi: hull vise, mis murdis Žalgirise ja muutis Euroliiga ajalugu Teadus Suur Teadus rabab vaktsiini arendada (2) Maa Elu Põllumehed vajaksid mitu korda rohkem asendustalunikke (1) Põlevkivituhale lisanduv puidutuhk muudab lubiväetise väärtuslikumaks Potipõllumees ostis kriisi saabudes tualettpaberi asemel seemneid Farmihoone vajab ilmastikule vastavat õhuvahetust Põllumajandust pole sugugi lihtne juhtida Ise terrassi ehitades mõtle kõik kümme korda läbi Enne õunapuu lõikamist tasub pisut õppida (2) Ilmajutt: aprilliäikese ja suve müstiline seos Mida teha pühadeks keedetud munadega? (1) Taimemüük kolib e-kanalitesse Ladu on lihavõtteks vutimune täis Tartu Tabivere sotsiaalkeskuses on tuvastatud seitse koroonajuhtu. Teised Tartumaa hooldekodud püsivad nulli peal Signe Kivi: kuidas sul Tartus läheb? Jaak Uibu: kuhu kadusid sanitaararstid ja Eesti sanitaarteenistus? (8) Parkimismaja krundi oksjon lõppes rabava hinnaga, aga mis edasi? (2) Tartu lühiuudised Karikas sai täis ja Tartu kiirabi juht lahkus Põltsamaa kosmopark lendas vastu taevast (1) Kuidas raadiolained leidsid sada aastat tagasi tee tartlaste ellu (3) Artur Kuusi karikatuur: kriisiaja popiviskamine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kriis suurendas hüppeliselt munanõudlust

2 min lugemist
Tänavu suurenes nõudlus munade järele juba ligi kuu enne lihavõttepühi. FOTO: Elmo Riig

Kui tavaliselt on lihavõtted munatootjatele kiire aeg, siis sel aastal tõusis nõudlus tuntavalt juba pärast eriolukorra kehtestamist. Tootjad loodavad, et kujunenud olukord aitab mõista, kui tähtis on riigile isevarustatus – praegu tuleb iga teine muna piiri tagant.

Eesti Muna OÜ juhatuse liikme Ats Alberti sõnul oli märts Lõuna-Eesti munatootjale kiire – nõudlus suurenes juba enne eriolukorra sisseseadmist 12. märtsil, sest jaeketid varusid kaupa. „Kiidan meie töötajaid, kes on hiigeltellimustega hästi hakkama saanud ja pikki vahetusi teinud,” sõnas ta.

Nüüdseks on tellimine stabiliseerunud, kuid siiski tavapärasest aktiivsem: oluline osa selles on valgetel Muna Liisa pühadekarbis munadel, mille saatmist alustati eelmisel nädalal.

Ka Eesti suurima mahemunatootja, osaühingu Äntu mõis juhatuse liige Lauri Bobrovski märkas märtsi teises pooles nõudluse kasvu viiendiku võrra. Kuna Kikerikii kaubamärgi all müüakse pruune mune, ei ole selle põhjus lihavõttepühad.

arbi- ja söödavaru, et tuleksime toime, kui läheb veel keerulisemaks.

Kriis toob muudatusi

125 000 kanakohaga Eesti Muna OÜ kliendid on peamiselt jaeketid, mistõttu HoReCa sektori kadumine mõjutas neid vähem. „Komplekteeritud tellimused antakse autodele üle kontaktivabalt. Oleme ka suurendanud karbi- ja söödavaru, et tuleksime toime, kui läheb veel keerulisemaks,” kõneles Ats Albert.

Mida eriolukorra jätkumine ­tähendab 15 000 kanakohaga mahetootjale? „Lisaks teadlikkusele sõltub ostu­otsus rahakotist ja meie toode on selles osas tundlikum,” arutles Lauri Bobrovski. Nagu teisedki tootjad on ta veendunud, et turgu ootavad ees muudatused ja kodumaise mahemuna nõudluse kasv on selle märk.

Eestis tarbitavatest munadest on vaid pooled kodumaised. OÜ Sanlind juhi Andres Puksovi sõnul on kaalukas osa välisriikide hiigeltootmistel, mis Eestis omamärgitoodete hankeid odavama hinna tõttu võidavad.

Pärast 2018. aasta salmonellat oma 200 000pealise kanakarjaja hävitama pidanud Puksov otsustas tootmise siiski taastada ja esimesed munad jõudsid müüki kaks kuud tagasi. Alustamisest keerulisem on aga uuesti müügilettidele pääseda: konkurendid on turuosa hõivanud, samuti ei tule tellimusi toitlustuskohtadelt.

Praegu siblib Sanlinnus 30 000 kana. Ettevõte toodab Kodutalu märgi all õrre- ja puurikanamune, suvel alustatakse tootmist vabapidamiskanalas.

Puksov lisab, et kuigi inimesed toetavad kanade vabapidamist, see nende ostuotsustes veel ei kajastu, kuid suund on kindlalt sinnapoole. „Hollandis on puuripidamist alles jäänud vaid kümnendik turust,” tõi ta näiteks.

Kõik munad oma riigist

Ats Albert lisas, et ehk on kriisist niipalju kasu, et mõistetakse: on tarvis suuta eestlasi kodumaise munaga varustada. Piimaga on see nii. Ta viitas, et kauplustest on uuritud võimalust kodumaise muna osas koostööd suurendada.

Munaturul on kasvuruumi veel küll, seetõttu plaanib Eesti Muna OÜ lähiaastail tootmist suurendada, rajada ajakohased vabapidamiskanalad ja edaspidi ka mahemune toota.

Lauri Bobrovski on veel tähele pannud, et nüüd on hoo sisse saanud soov ise kanu pidada. „Kanu küsitakse isegi saja- või kahesaja kaupa,” võttis ta kokku.

Seotud lood
08.04.2020 11.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto