Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
09.04.2020
Eesti Kuressaare haigla õppetunnid (16) Eesti lühiuudised Töötus on suurim vaesusrisk (4) Lähisuhtevägivald on eriolukorras sagenenud (5) Ehitajad kolivad tööjärje maantee teise otsa «Seisan selle eest, mis on õige. Õige on rääkida» Majandus Õllepruulid: inimestel pole praegu põhjust juua (5) Majanduse lühiuudised Hädas Bolt kaupleb riigilt 50 miljonit laenu (6) Äripäeva paberleht enam iga päev ei ilmu (1) Rahandusministrid rääkisid öö otsa tühja (4) Välismaa Euroopa otsib ettevaatlikult tagasiteed normaalsusesse (7) Välismaa lühiuudised Suur Teadus rabab vaktsiini arendada (2) Arvamus Juhtkiri: kriisist väljumise väljavaateid (1) Marti Aavik: üle piiri raha tooma (18) Ardo Hansson: kaks maailma (114) Susanna Veevo: Aafrika – kolooniad või koostöö? Christine Lagarde: Euroopa Keskpank ulatab abikäe ettevõtetele ja majapidamistele (9) Vaja on koroonaõigust (3) Kultuur «Ulme esitab küsimusi, avab radu, teeb mõtteeksperimente» Kogukondlikke traditsioone trotsides Värskeim Eesti tõsielufilm esilinastub ETVs (1) Sport Võrkpallikoondise siht: targalt ja kavalalt suure eesmärgini Seefeldi dopinguskandaalis uued detailid VIDEO ⟩ Täna 16 aastat tagasi: hull vise, mis murdis Žalgirise ja muutis Euroliiga ajalugu Teadus Suur Teadus rabab vaktsiini arendada (2) Maa Elu Põllumehed vajaksid mitu korda rohkem asendustalunikke (1) Põlevkivituhale lisanduv puidutuhk muudab lubiväetise väärtuslikumaks Potipõllumees ostis kriisi saabudes tualettpaberi asemel seemneid Farmihoone vajab ilmastikule vastavat õhuvahetust Põllumajandust pole sugugi lihtne juhtida Ise terrassi ehitades mõtle kõik kümme korda läbi Enne õunapuu lõikamist tasub pisut õppida (2) Ilmajutt: aprilliäikese ja suve müstiline seos Mida teha pühadeks keedetud munadega? (1) Taimemüük kolib e-kanalitesse Ladu on lihavõtteks vutimune täis Tartu Tabivere sotsiaalkeskuses on tuvastatud seitse koroonajuhtu. Teised Tartumaa hooldekodud püsivad nulli peal Signe Kivi: kuidas sul Tartus läheb? Jaak Uibu: kuhu kadusid sanitaararstid ja Eesti sanitaarteenistus? (8) Parkimismaja krundi oksjon lõppes rabava hinnaga, aga mis edasi? (2) Tartu lühiuudised Karikas sai täis ja Tartu kiirabi juht lahkus Põltsamaa kosmopark lendas vastu taevast (1) Kuidas raadiolained leidsid sada aastat tagasi tee tartlaste ellu (3) Artur Kuusi karikatuur: kriisiaja popiviskamine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Põlevkivituhale lisanduv puidutuhk muudab lubiväetise väärtuslikumaks

3 min lugemist
Lubiväetise külvamine Lõuna-Eestis Põlvamaal. Just sealkandis on mullad eriti happelised ja vajavad regulaarset neutraliseerimist. FOTO: Erakogu

Eesti muldade happesuse tasakaalustamise pikaajaline vahend on olnud põlevkivi lendtuhk. Sestap huvitavad viirusekriisi kõrval põllumehi ka PÕXITi ja kliimaga seonduvad teemad ning see, mis on saanud pärast Auvere uue elektrijaama käivitumist põlevkivi­tuhast kui väärt abimehest mulla pH reguleerimisel.

Eesti Energia kontserni kütuste ja kõrvalproduktide kaupleja Lauri Laanemäe sõnul ei pea põllumees pelgama, et kiiretoimeline ja üle poole sajandi jooksul oma efektiivsust tõestanud põlevkivituhk Eestis pakutavate lubiväetiste hulgast kaob. Enefit Energiatootmise opereeritavad elektrijaamad suudavad Laanemäe kinnitusel toota üle miljoni tonni peenefraktsioonilist põlevkivi lendtuhka aastas.

Uue jaama tuhka palju uuritud

Põlevkivienergeetika tulevikku määrab suuresti Eesti Energia elektrijaamade n-ö vanade plokkide sulgemine. Põllumeest, kes harjunud põlevkivituhka lubiväetisena kasutama, huvitab eelkõige see, kas energiaplokkide sulgemise järel üldse jagub veel lendtuhka, mida põllule panna.

„Auvere elektrijaama lendtuhkade osas oleme uuringuid teinud juba mõnda aega, need puudutavad eelkõige materjali neutraliseerimisvõimet ja mineraloogiat,” kõneles Laanemäe. „Oleme saanud kinnitust, et tegu on ikka sellesama hea põlevkivi lendtuhaga, mis sobib happelistele põllumuldale ja nende turgutamiseks mikro­elementidega.”

Auvere elektrijaamas saab uude tuhandetonnisesse silotorni koguda kahte liiki tolmjat tuhamaterjali, mille neutraliseerimisvõime jääb 70% ja 90% juurde CaCO3 baasil mõõdetuna.

Kuna Auvere elektrijaamas põletatakse just väikese kalorsusega põlevkivi, kus paekivisisaldus suurem, on selle elektrijaama tuhad jätkuvalt hea neutraliseerimisvõimega ja puhta hakkpuidu lisamine põletusprotsessile rikastab tuhka põllukultuurile vajalike mikroelementidega, selgitas Laanemäe.

Praeguseks on paar esimest klienti Auvere tuha­materjali ostnud ja põllule laotanud.

Tuhaväetis mõjub kiiresti

ASi Scandagra Eesti väetiste tootejuht Ain Lepik kinnitas, et ettevõtte kliendid on hästi vastu võtnud põlevkivituhad, mida toodetakse renoveeritud elektrijaama energiaplokkides.

Lepiku sõnul peab mõistma, et muld kui elusorganism ei talu äärmuslikku lähenemist.

„Neutraliseerimisvõime on mõistagi lubiväetise oluline näitaja, kuid sama tähtis on, millise koguse toiteelemente lubiväetisega mulda kaasa anname. Muld ei võta põllule laotatud lubiväetisest rohkem, kui tal vaja. Mida mitmekesisem on toiteelementide sisaldus lubiväetises, seda paremini suudab muld ise pH regulatsioonile kaasa aidata.”

Just see asjaolu pani põlevkivituha kasuks otsustama Eesti ühe suurima agroettevõtte OÜ Estonia, mille ligemale 680 hektari suurusele põllupinnale laotati eelmise aasta sügisesel lupjamishooajal renoveeritud elektrijaama tootmis­üksustest pärinevat lendtuhka.

Estonia agronoom Lauri Mukk selgitas, et kasutas oma hoole all olevatel põldudel uuemate energiaplokkide tuhka, mis on suurema mikroelementide sisaldusega. Seda lendtuhka laotati Estonia põldudele 2019. aasta kevadel ja efekti oli Muki sõnul näha juba sügiseks. „Toime on kiire ja tõhus,” lausus ta.

Ain Lepik tõdes, et põlevkivituhk on varasemaga võrreldes saanud juurde lisaväärtust tänu hakkpuidu põletamisele, sest sellega kaasneb suurem toiteelementide sisaldus. Selline äärmiselt aluseline lubiväetis, mille pH ulatub näitajani 13, võimaldab mulla ­pH-d kiirelt reguleerida.

Lubiväetise kvaliteedi seisukohalt tuleb jälgida põllu­lubja osakeste suurust ja vaba kaltsiumi sisaldust selles. ­Vaba kaltsium tekib eelkõige põletusprotsessi tagajärjel toodetavates põllulupjades, näiteks põlevkivituhas ja puutuhas. Selle elemendi olemasolu annab materjalile täiendava reaktsioonikiiruse mullas.

Muu hulgas juhtis Lepik tähelepanu asjaolule, et näiteks lubiaine osakesed alla 0,1 mm muudavad mulla pH väärtust kiiresti, kuid üle 0,5 mm läbimõõduga osakeste reaktsioon on aeglasem. Üle paari-kolme millimeetri ulatuvate lubiaine osakeste puhul on aga üsna raske rääkida kiiretoimelisest põllulubjast. Pealegi on toimet keeruline prognoosida.

Tõhusus tasandab veokulu

Viimased 13 aastat põllutuhkade veo ja laotamisega tegeleva OÜ Tuulemaa juht Alari Sukamägi märkis, et vaid materjali efektiivsus ja toiteelementide sisaldus saab kompenseerida pika vahemaa põlevkivituha toimetamisel laost kliendi põlluservani.

„Ega lubiväetise tellija osta ainult tolmjat kaltsiumkarbonaati, vaid ka mikroelemente, mis põlevkivituhaga põllule kaasa tuleb,” ütles Sukamägi. „Panen aeg-ajalt tähele, et ­lubiväetiste tegelikku neutraliseerimisvõimet esitletakse klientidele sageli vääralt. Kui tegu pole tolmja materjaliga, peaks põllumees aru saama, et katseprotokollis viidatud neutraliseerimisvõime näitaja peegeldab laboris mehaaniliselt tolmuks purustatud proovi omadusi, mitte aga põlluservale jõudva materjali neutraliseerimisvõimet.”

Ta kinnitas, et need arvud võivad teineteisest erineda mitukümmend protsenti, mistõttu tasub farmeril alati kontrollida, kas põlluservale toodud materjal sellele vastab, mis katseprotokollis kirjas.

Auvere uue elektrijaama tuha vedu ka kauge maa taha võib olla kuluefektiivne, kuna selle tuha erikaal on teistest saadaolevatest tuhkadest suurim ja veokisse võib mahtuda üle 30 tonni väetist.

Sukamägi rõhutas, et uues materjalis on ühendatud põlevkivi lendtuha hea neutraliseerimisvõime ja puhta hakk­puidu põletamisest tuhka üle kanduv täiendav kogus mikroelemente. Selline kombinatsioon rikastab põllumulda ja aitab kokku hoida väetamis­kulu.

Seotud lood
08.04.2020 11.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto