Sisukord
Arvamus
Postimees
09.04.2020
Eesti Kuressaare haigla õppetunnid (16) Eesti lühiuudised Töötus on suurim vaesusrisk (4) Lähisuhtevägivald on eriolukorras sagenenud (5) Ehitajad kolivad tööjärje maantee teise otsa «Seisan selle eest, mis on õige. Õige on rääkida» Majandus Õllepruulid: inimestel pole praegu põhjust juua (5) Majanduse lühiuudised Hädas Bolt kaupleb riigilt 50 miljonit laenu (6) Äripäeva paberleht enam iga päev ei ilmu (1) Rahandusministrid rääkisid öö otsa tühja (4) Välismaa Euroopa otsib ettevaatlikult tagasiteed normaalsusesse (7) Välismaa lühiuudised Suur Teadus rabab vaktsiini arendada (2) Arvamus Juhtkiri: kriisist väljumise väljavaateid (1) Marti Aavik: üle piiri raha tooma (18) Ardo Hansson: kaks maailma (114) Susanna Veevo: Aafrika – kolooniad või koostöö? Christine Lagarde: Euroopa Keskpank ulatab abikäe ettevõtetele ja majapidamistele (9) Vaja on koroonaõigust (3) Kultuur «Ulme esitab küsimusi, avab radu, teeb mõtteeksperimente» Kogukondlikke traditsioone trotsides Värskeim Eesti tõsielufilm esilinastub ETVs (1) Sport Võrkpallikoondise siht: targalt ja kavalalt suure eesmärgini Seefeldi dopinguskandaalis uued detailid VIDEO ⟩ Täna 16 aastat tagasi: hull vise, mis murdis Žalgirise ja muutis Euroliiga ajalugu Teadus Suur Teadus rabab vaktsiini arendada (2) Maa Elu Põllumehed vajaksid mitu korda rohkem asendustalunikke (1) Põlevkivituhale lisanduv puidutuhk muudab lubiväetise väärtuslikumaks Potipõllumees ostis kriisi saabudes tualettpaberi asemel seemneid Farmihoone vajab ilmastikule vastavat õhuvahetust Põllumajandust pole sugugi lihtne juhtida Ise terrassi ehitades mõtle kõik kümme korda läbi Enne õunapuu lõikamist tasub pisut õppida (2) Ilmajutt: aprilliäikese ja suve müstiline seos Mida teha pühadeks keedetud munadega? (1) Taimemüük kolib e-kanalitesse Ladu on lihavõtteks vutimune täis Tartu Tabivere sotsiaalkeskuses on tuvastatud seitse koroonajuhtu. Teised Tartumaa hooldekodud püsivad nulli peal Signe Kivi: kuidas sul Tartus läheb? Jaak Uibu: kuhu kadusid sanitaararstid ja Eesti sanitaarteenistus? (8) Parkimismaja krundi oksjon lõppes rabava hinnaga, aga mis edasi? (2) Tartu lühiuudised Karikas sai täis ja Tartu kiirabi juht lahkus Põltsamaa kosmopark lendas vastu taevast (1) Kuidas raadiolained leidsid sada aastat tagasi tee tartlaste ellu (3) Artur Kuusi karikatuur: kriisiaja popiviskamine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Christine Lagarde: Euroopa Keskpank ulatab abikäe ettevõtetele ja majapidamistele

3 min lugemist
  • EKP pakub pankadele 3 triljonit eurot laene negatiivse intressiga
  • EKP ostab avaliku ja erasektori võlakirju 1 triljoni euro väärtuses
  • Riigid peavad üksteist toetama, et vastu astuda koroonakriisile
Christine Lagarde, Euroopa Keskpanga president FOTO: Lemrich/ekp FOTO: Lemrich/ekp

Üle kogu maailma on riigiasutused koondanud jõud võitluses koroonaviiruse leviku vastu. Koroonaviiruse pandeemia näol on tegu uut liiki šokiga, millega toimetulekuks ei piisa senistest kogemustest. Vajame tegevuspõhimõtteid, mis on suunatud neile, kes on kriisiolukorras kõige haavatavamad, kirjutab Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde.

Praegu on nendeks ettevõtjad ja perekonnad, kelle sissetulekud on järsult vähenenud ja mure tuleviku pärast üha kasvab. Euroopa Keskpanga poliitikameetmed on mõeldud just sellistele inimestele. Oleme enda mandaadi piires kujundanud oma meetmed nii, et likviidsus jõuaks enim toetust vajavate kodanike ja sektoriteni.

Mõistmaks, kuidas meie kavandatud meetmed toimivad, tuleb kõigepealt aru saada, miks on praegune kriis nii eriline. Selle põhjused erinevad finantskriisi või tavapärase majanduslanguse põhjustest. Majandusaktiivsuse järsk aeglustumine on tingitud paratamatust otsusest paluda inimestel jääda koju. Selle tõttu on hädavajalik vältida olukorda, kus elujõulised ettevõtted on sunnitud tegevuse lõpetama ja inimesed kaotavad oma töökohad ajutise kriisi tõttu, milles neil ei lasu mingit süüd.

Töötajad seisavad praegu silmitsi suuremate riskidega kui kunagi varem pärast 1930ndaid aastaid. Kui näiteks 2009. aastal registreeris end Ameerika Ühendriikides ühe nädala jooksul töötuks rekordiliselt suur arv inimesi (665 000), siis viimase kahe nädala jooksul kerkis see näitaja esialgu 3,3 miljonini ja siis juba 6,6 miljonini. Ehkki Euroopas reageerivad töötuse näitajad üldjuhul aeglasemalt ja on vähem volatiilsed, näeme juba praegu hoiatavaid märke: ostujuhtide tööhõiveindeks langes märtsis rekordiliselt madalale.

Püsiva kahju vältimiseks tuleb lülitada majandus ooterežiimile ning hoida see võimalikult lähedal pandeemiaeelsele olukorrale. Selleks saab kasutada mitmesuguseid vahendeid. Üks võimalus on riiklike kavade abil tööhõivet lühiajaliselt toetada. Teiseks võib pakkuda pankade kaudu ettevõtetele käibekapitali, mis võimaldab jätkata töötasude ja arvete maksmist. Kuna euroala majandus on pangapõhine, võimaldab laenuvoogude hõlbustamine pakkuda likviidsust kõigis puudust kogevates majandussektorites.

Riigid ja keskpangad astuvad omalt poolt täiendavaid samme, et võimaldada pankadel neid plaane ellu viia. Riigid pakuvad laenutagatisi, mis vähendavad pankade laenuriske: sellistesse meetmetesse on euroalal juba suunatud ligikaudu 16% SKPst. EKP pakub piisavat likviidsust pankade likviidsusriski kõrvaldamiseks ning tagab samal ajal, et rahastamistingimused püsivad soodsad ka majanduse jaoks üldisemalt.

Euroopa Keskpank on võtnud nende eesmärkide saavutamiseks kaht liiki meetmeid.

Esiteks oleme kasutusele võtnud laiaulatuslikud suunatud meetmed, et tagada likviidsuse jõudmine nendeni, kes seda enim vajavad. Meie uus suunatud laenuvõimalus pakub pankadele ligikaudu kuni 3 triljoni euro ulatuses likviidsust negatiivse intressimääraga, mis võib olla kuni –0,75 protsenti. See on seni madalaim EKP pakutud intressimäär. Varasemad kogemused on näidanud, et sellised meetmed võivad olla mõjusad. Meie hinnangul innustasid kaks senist suunatud operatsioonide seeriat panku laenama ligikaudu 125 miljardi euro ulatuses rohkem, kui oleks laenatud nende instrumentide puudumisel.

Meie uus suunatud laenuvõimalus pakub pankadele ligikaudu kuni 3 triljoni euro ulatuses likviidsust negatiivse intressimääraga, mis võib olla kuni –0,75%.

Selleks et pangad uut võimalust täiel määral kasutaksid, oleme loonud ka spetsiaalse tagatisnõuete leevendamise paketi, mis on eelkõige suunatud väiksematele ettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraisikutele. Laene ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes saavad toetust koroonaviirusega seotud tagatisskeemidest, võivad euroala riikide keskpangad aktsepteerida tagatisena meie laenuoperatsioonides. Sama kehtib väiksemate laenude puhul.

Need meetmed peaksid julgustama panku andma laenu mikroettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele (kelle juurdepääs laenuvõimalustele on tavaliselt piiratum) ning neid refinantseerima, võttes EKP-lt kuni kolmeks aastaks laenu negatiivse intressimääraga. Euroala riikides on ligikaudu 22 miljonit füüsilisest isikust ettevõtjat, kes moodustavad 14% kogu tööhõivest. Eestis on see näitaja 10,9 protsenti. Seega hõlbustavad need meetmed juurdepääsu laenuvõimalustele märkimisväärse osa jaoks meie tööjõust.

Teiseks ostab EKP suures mahus avaliku ja erasektori võlakirju, et võimaldada kõigil majandussektoritel saada kasu leebetest rahastamistingimustest. Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava koos EKP muude varaostukavadega võimaldab meil osta kuni käesoleva aasta lõpuni võlakirju rohkem kui 1 triljoni euro väärtuses. Selle varaostukava raames saame varaoste erinevate varaklasside ja riikide lõikes paindlikult jaotada. Meie varaostud hõlmavad ka kommertsväärtpabereid, mis on ettevõtete jaoks tähtis likviidsusallikas. See pakub täiendavat tuge igapäevaste rahavoogude haldamisel ja võimaldab vältida tarbetuid koondamisi.

Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava koos EKP muude varaostukavadega võimaldab meil osta kuni käesoleva aasta lõpuni võlakirju rohkem kui 1 triljoni euro väärtuses.

Kõik need meetmed näitavad, et me ei aktsepteeri finantseerimistingimuste mingitki karmistumist ajal, mil seisame silmitsi nüüdisaja ühe suurema makromajandusliku katastroofiga. EKP meetmed aga saavad olla veelgi mõjusamad, kui kõik poliitikad üksteist vastastikku toetavad. On ülimalt tähtis, et ka eelarvepoliitilised sammud kriisi ohjeldamiseks oleksid piisavalt jõulised kõigis euroala riikides. Riigid peavad üksteist toetama, et üheskoos tagada piisavalt tugev vastulöök meid tabanud šokile.

Eelarve- ja rahapoliitika täielik kooskõlastamine ning ühine rindejoon viiruse leviku vastases võitluses on parim viis kaitsta meie tootmisvõimsust ja tööhõivet ning võimaldada pärast koroonaviiruse puhangu lõppu taastada jätkusuutlik kasv ja inflatsioonimäärad. Kui on ükski riik, mille olukord ei parane, kannatavad paratamatult ka kõik ülejäänud. Solidaarsus on tegelikult meie igaühe huvi. EKP jätkab oma ülesannete täitmist hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamisel ja Euroopa inimeste huvide teenimisel.

Seotud lood
08.04.2020 11.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto