Sisukord
AK
Postimees
11.04.2020
Eesti Repsi plaan: abituriendid teevad kaks eksamit (1) Meedia palub valitsuselt ellujäämiseks tuge (36) Eesti lühiuudised Eriolukorra juhi korraldus Ohtlik käitumine. Juhised pole kõigile (8) «Emal jäi maa peal veel palju asju pooleli...» (6) Omanik eitab hoonete ohtlikkust (7) Majandus Koroonaviirus võttis investoritelt dividendid Investorid usuvad, et börsidel on halvim juba möödas Välismaa Boris Johnson pääses pühade eel intensiivist Välismaa lühiuudised Terras liitus mureavaldusega Ungari pärast (35) Üks Venemaa suurimaid viirusekoldeid asub soome-ugri provintsis Kristuse ülestõusmist kuulutatakse kiriku asemel Youtube’is Tallinna kloostreid kimbutavad sisse tikkuvad usklikud Isa Alfonso: praegust aega ei tohi hiljem unustada Arvamus Prohvet kahvli otsas (5) Sanders eesmärgist ei loobu (4) Ükssarviku unistus (2) Viirusega sõdiv peaminister Juhtkiri: munade koksimine e-kiigeplatsil Hendrik Alla: ära toida terminaatorit (1) Sport Kehaline kasvatus koroonakriisis – kaos või võimalus? (1) Spordi lühiuudised Karl Juhkami kolumn: koroonadebatt optimisti ja pessimisti vahel «Elfyn Evans - kõige tundmatum WRC-sarja täht» Iseseisvat teekonda alustanud Sildaru tunneb vastutust, ent naudib ka vabadust Merendus Taaskohtumine lõksu jäänud paatidega viibib Merenduse lühiuudised (1) AK Urmas Varblane ja Mathias Juust: maailmamajandus pärast koroonat (3) Tõnu Lehtsaar: lunastuse mõttest (10) Kristina Kallas ja Lauri Hussar: kuidas õppida uutmoodi õppima? (5) Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel: kas ja kuidas rääkida infosõjast? (5) Nädala plaat: mida arvata Chalice’i «K r i b u k r a b u st»? Aja auk. Bitches Brew 50 ehk ahistus kultuuris Juurikas 20 aastat hiljem: päevauudised 11. aprillil 2040. Erkki Bahovski: ilustamata Vabadussõda (1) Mart Laar: väärikas ajalugu Krista Kumberg: omadega rabas. Rabast välja Värske teos krimikirjanduse kuldajastust Vikerkaar loeb. Hea näide «keskmiselaubalisest» kvaliteetkirjandusest Digikultuur. Kultuur digitaalses vahenduses (1) Priit Alamäe, Robert Kitt ja Marek Helm: viirusetesti läbinud digiriik Tõnu Viik: koroonakriis levitab virtuaalsust EKI keelekool: Kevade, kevade, armas oled minule! (2) Arter Kaheksa päeva koroonakriisi epitsentris: «Hallo, doktor Laane, kuidas läheb?» Eesti talent hoiatas pandeemia eest kaks aastast tagasi (12) Villu Päärt: ärajäämanähud (1) Lihavõtteks Jaanirannalt: küpseta MerMeri hõrku kohupiimakooki (1) Houston, we have a problem! Apollo 13 startis täna, 50 aastat tagasi (16) Maailmal on vaja üht väikeautot. Sõiduproov Hyundai i10-ga Kuidas maskist sai moeasi? (4) Kriisiaja mees Tiit Vähi: loomulikult tekib hirm tuleviku ees, kuid oleksin optimist (10) Fotolugu: kollektiivne suluseis (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: Kevade, kevade, armas oled minule! 

2 min lugemist
Tiina Paet ja Tiina Laansalu FOTO: Kannike

Käes on mahlakuu ja tänase keelekooli pealkiri pärineb luuletaja Ernst Enno sõnadele loodud lastelaulust.

Aasal õitseb mahlakann, kannistikus maasikmann, kevade-kevade, armas oled minule!

Mis asi on õigupoolest mahlakann (käändub kann : kanni, hääldame peenendatult)? Sõnal kann on mitu tähendust: mänguasi, tuhar, aga ka lill. Näiteks teame hästi lille nimega alpikann. Mahlakann tähistab Wiedemanni sõnaraamatu järgi samuti lille – lõhnavat kannikest (ladina k Viola odorata).

Kannistik aga pole muud kui kännustik ehk raiesmik. See sõna peegeldab luuletaja pärinemist Tartumaalt, kannistik on just Tartu ja Võru murde sõna.

Kuid mis on maasikmann? Maasik on muidugi maasikas. Mann (taas lõunaeestilik sõna) aga mamm ehk mari.

Sõna kevade (nimetavas käändes) on olnud kasutusel üle Eesti, mõnel pool ka keväde, Hiiumaal kövade ning Läänemaal kebade. Erandiks on Lõuna-Eesti, kus kevadet on tähistanud kevväi. Sõnavorm kevad (või keväd) on olnud palju harvema levikuga, esinedes vaid rannikumurdes ja uuemal ajal ka mõnes Tartu murrakus. Sõna kevade seisab ka tänapäeva ÕSis sõna kevad kõrval – küll märgendiga «vanamoeline».

Nagu teame, on Oskar Lutsu teoste pealkirjad «Kevade», «Suvi», «Sügis» ja «Talve». Miks kevade ja talve, mitte kevad ja talv?

«Kevade» kirjutas Luts aastail 1907–1911. Võttes arvesse Lutsu idamurde tausta, ei tekita nimetavas käändes kevade küsimusi, vaid ongi ainumõeldav variant.

«Talve» ilmus alles 1994. aastal ja selle autoriks peetakse hoopis Arnold Karu. Nii nagu jääb küsimuseks, kes on raamatu tegelik autor, jääb küsimuseks, miks pealkirjaks on «Talve». Kas tegu on Karu liigse püüdlikkusega järgida «Kevade» malli? Kirjakeeles ainus võimalik vorm olnuks ÕSi järgi talv. Ka Lutsu murdetaust ei toeta varianti talve. Kuid, üllatus-üllatus, ka Lutsu enda sõnade järgi oli pealkirjaks mõeldud «Talv». 1939. aasta 10. märtsi Uudislehe intervjuust loeme:

«​Praegu on mul käsil mälestuste 11. anne, mis käsitab maailmasõja ajastut. Siis veel «​Talv»​ Tootsi lugude tsüklist. /.../»​

«​Ja millal need teosed jõuavad lugejaskonnani?»​

«​Mälestuste 11. anne ja «​Talv»​ kindlasti käesoleval aastal, kui ma ei satu auto alla ning kui minuga ei juhtu ka mingisugust muud õnnetust,»​ muheleb Oskar Luts.

Luts õnneks auto alla ei jäänud, kuid raamatut ka valmis ei saanud. Ajalehes seisnud pealkirja «Talv» asemel on praegu nii raamatu kui ka vastlinastunud filmi pealkiri hoopis «Talve».

Seotud lood
09.04.2020 13.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto