Urmas Varblane ja Mathias Juust: maailmamajandus pärast koroonat

  • Koroonaviiruse põhjustatud majanduskriis on eriline
  • Tulevik sõltub väga palju sellest, kaua meditsiiniline kriis kestab
  • Tõenäoliselt on selle kriisi tagajärjeks suured struktuursed muutused
Urmas Varblane FOTO: Kristjan Teedema

Majanduse taastumine algab Aasiast ja tugineb sealsele siseturule, kirjutavad majandusteadlased Urmas Varblane ja Mathias Juust. Üleilmastumine ei peatu, kuid strateegilistes majandusharudes püüavad riigid tagada oma sõltumatus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pärast 1918. aasta kurikuulsat Hispaania grippi loodi mitmetes maades üleriiklik tervishoiusüsteem, mis säästis edaspidi väga palju inimelusid. Teise maailmasõja järel pandi alus tänapäevasele majanduskorrale, ehitati üles sõjas laastatud Euroopa ja algas kiire heaolu kasv paljudes riikides. Just 2003. aastal Aasiat laastanud SARS oli Hiina internetikaubanduse plahvatusliku kasvu käivitaja, millest sai tuule tiibadesse tänaseks oma valdkonna liidriks tõusnud Ali Baba. Need näited pole siin esitatud mitte sooviga koroonakriisi ohtlikkust kuidagi vähendada, vaid pigem rõhutada, et traagilised sündmused on tihti viinud maailma edasiviivate struktuursete muutusteni.

Milline on maailmamajandus ja inimesed, kes selles toimetavad, pärast koroonakriisi vaibumist? Loomulikult sõltub selle küsimuse vastus paljuski koroonakriisi ajalisest kulgemisest. Kas majanduse taastumine saab karmide radikaalsete karantiinimeetmete toel alata juba varsti, peagi või alles siis, kui oleme leiutanud vaktsiini või saavutanud karjaimmuunsuse. Esialgu me seda ei tea. Kuid üha vähem on neid majandusteadlasi, kes pakuvad, et meil on kiire kukkumise ja tõusuga V-tähe kujuline kriis. Pigem on ülekaalus arvamus, et see on hoopis pikema taastumisajaga U-tüüpi kriis või midagi veel hullemat.

09.04.2020 13.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto