Sisukord
Arter
Tänane leht
11.04.2020
Eesti Repsi plaan: abituriendid teevad kaks eksamit (1) Meedia palub valitsuselt ellujäämiseks tuge (36) Eesti lühiuudised Eriolukorra juhi korraldus Ohtlik käitumine. Juhised pole kõigile (8) «Emal jäi maa peal veel palju asju pooleli...» (6) Omanik eitab hoonete ohtlikkust (7) Majandus Koroonaviirus võttis investoritelt dividendid Investorid usuvad, et börsidel on halvim juba möödas Välismaa Boris Johnson pääses pühade eel intensiivist Välismaa lühiuudised Terras liitus mureavaldusega Ungari pärast (35) Üks Venemaa suurimaid viirusekoldeid asub soome-ugri provintsis Kristuse ülestõusmist kuulutatakse kiriku asemel Youtube’is Tallinna kloostreid kimbutavad sisse tikkuvad usklikud Isa Alfonso: praegust aega ei tohi hiljem unustada Arvamus Prohvet kahvli otsas (5) Sanders eesmärgist ei loobu (4) Ükssarviku unistus (2) Viirusega sõdiv peaminister Juhtkiri: munade koksimine e-kiigeplatsil Hendrik Alla: ära toida terminaatorit (1) Sport Kehaline kasvatus koroonakriisis – kaos või võimalus? (1) Spordi lühiuudised Karl Juhkami kolumn: koroonadebatt optimisti ja pessimisti vahel «Elfyn Evans - kõige tundmatum WRC-sarja täht» Iseseisvat teekonda alustanud Sildaru tunneb vastutust, ent naudib ka vabadust Merendus Taaskohtumine lõksu jäänud paatidega viibib Merenduse lühiuudised (1) AK Urmas Varblane ja Mathias Juust: maailmamajandus pärast koroonat (3) Tõnu Lehtsaar: lunastuse mõttest (10) Kristina Kallas ja Lauri Hussar: kuidas õppida uutmoodi õppima? (5) Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel: kas ja kuidas rääkida infosõjast? (5) Nädala plaat: mida arvata Chalice’i «K r i b u k r a b u st»? Aja auk. Bitches Brew 50 ehk ahistus kultuuris Juurikas 20 aastat hiljem: päevauudised 11. aprillil 2040. Erkki Bahovski: ilustamata Vabadussõda (1) Mart Laar: väärikas ajalugu Krista Kumberg: omadega rabas. Rabast välja Värske teos krimikirjanduse kuldajastust Vikerkaar loeb. Hea näide «keskmiselaubalisest» kvaliteetkirjandusest Digikultuur. Kultuur digitaalses vahenduses (1) Priit Alamäe, Robert Kitt ja Marek Helm: viirusetesti läbinud digiriik Tõnu Viik: koroonakriis levitab virtuaalsust EKI keelekool: Kevade, kevade, armas oled minule! (2) Arter Kaheksa päeva koroonakriisi epitsentris: «Hallo, doktor Laane, kuidas läheb?» Eesti talent hoiatas pandeemia eest kaks aastast tagasi (12) Villu Päärt: ärajäämanähud (1) Lihavõtteks Jaanirannalt: küpseta MerMeri hõrku kohupiimakooki (1) Houston, we have a problem! Apollo 13 startis täna, 50 aastat tagasi (16) Maailmal on vaja üht väikeautot. Sõiduproov Hyundai i10-ga Kuidas maskist sai moeasi? (4) Kriisiaja mees Tiit Vähi: loomulikult tekib hirm tuleviku ees, kuid oleksin optimist (10) Fotolugu: kollektiivne suluseis (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaheksa päeva koroonakriisi epitsentris: «Hallo, doktor Laane, kuidas läheb?»

9 min lugemist
Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane tutvumas haigla ette paigutatud Kaitseväe välihospidaliga, mis lisas Kuressaare haiglale 20 hapnikuravi kohta. FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane andis nädala jooksul Arterile ülevaateid elust Kuressaare haiglas koroonakriisi epitsentrist. «Hallo, kell on seitse, kas saate praegu rääkida?»

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kolmapäev, 1. aprill

Kaitseväe välihospidal on jõudnud Kuressaarde.

«Praegu hospidali sisemust veel korrastatakse, homme peaks saama töökorda. Välihospidalis on 20 kohta, kaheksal neist saab patsientidele anda suures mahus hapnikku.

Suureneb kohtade arv, kus saame anda hapnikku. See on oluline kasu meie haigetele. Hapnikuravi ongi koroonaviiruse ravis peamine.

Kuressaare haigla ei ole ehitatud nakkushaiguste haiglaks ega intensiivravihaiglaks, vaid maakondlikuks haiglaks.

Meil on kahe-, mõnikord ka neljakohalised palatid, milles on üks hapnikutoru. Igas palatis on hapniku andmise võimalus, aga see ei tähenda, et iga patsient saab. Kui on kaks patsienti, siis hapnikku on võimalik anda ühele neist.

Praegu töötame selle kallal, et saaks hapnikku jagada, kaheses palatis mõlemale anda.

Seis on tõsine, 25 patsienti oli hommikul sees, nende seas maksimaalselt kümme on selliseid, kes saaks ilma lisahapnikuta hakkama.

Haigus on Kuressaares väga laialt levinud. Neil, kes haiglasse satuvad, on peamisteks sümptomiteks õhupuudus ja kõrge palavik.

Esialgne riiklik taktika oli, et maakonnahaiglasse üldse Covid-haigeid ei hospitaliseerita. Kõik peavad minema nelja suurhaiglasse.

Taktika muutus kaks nädalat tagasi, mil otsustati, et kui maakonnahaiglal on võimekus, siis nad võivad koroonapositiivseid patsiente ravida.

Saaremaa on koroona epitsenter, haigeid on siin rohkem. Igaüks, kes elab Kuressaares, võib olla nakatunud, me ei saa seda välistada. Kõiki patsiente mandrile viia oleks üsna keerukas. Mandrihaiglad täituksid saarlastega ja siis ei jaguks Tallinnas või Pärnus kohti, kui seal peaks midagi juhtuma.

Testimisega on selline lugu, et me võime täna testida – test on korras, negatiivne. Aga keegi ei anna garantiid, et paari päeva pärast on inimene nakatunud ja test on positiivne.

Töötajatel on raske, iga inimene käitub natukene erinevalt. Rõhutust või muret on märgata. Mul on halb eelaimdus, et püüd lahendada seda infektsiooni Kuressaares moel, et eraldame koroonapositiivsed haiged koroonanegatiivsetest, on sama hästi kui võimatu.»

09.04.2020 13.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto