Sisukord
AK
Tänane leht
11.04.2020
Eesti Repsi plaan: abituriendid teevad kaks eksamit (1) Meedia palub valitsuselt ellujäämiseks tuge (36) Eesti lühiuudised Eriolukorra juhi korraldus Ohtlik käitumine. Juhised pole kõigile (8) «Emal jäi maa peal veel palju asju pooleli...» (6) Omanik eitab hoonete ohtlikkust (7) Majandus Koroonaviirus võttis investoritelt dividendid Investorid usuvad, et börsidel on halvim juba möödas Välismaa Boris Johnson pääses pühade eel intensiivist Välismaa lühiuudised Terras liitus mureavaldusega Ungari pärast (35) Üks Venemaa suurimaid viirusekoldeid asub soome-ugri provintsis Kristuse ülestõusmist kuulutatakse kiriku asemel Youtube’is Tallinna kloostreid kimbutavad sisse tikkuvad usklikud Isa Alfonso: praegust aega ei tohi hiljem unustada Arvamus Prohvet kahvli otsas (5) Sanders eesmärgist ei loobu (4) Ükssarviku unistus (2) Viirusega sõdiv peaminister Juhtkiri: munade koksimine e-kiigeplatsil Hendrik Alla: ära toida terminaatorit (1) Sport Kehaline kasvatus koroonakriisis – kaos või võimalus? (1) Spordi lühiuudised Karl Juhkami kolumn: koroonadebatt optimisti ja pessimisti vahel «Elfyn Evans - kõige tundmatum WRC-sarja täht» Iseseisvat teekonda alustanud Sildaru tunneb vastutust, ent naudib ka vabadust Merendus Taaskohtumine lõksu jäänud paatidega viibib Merenduse lühiuudised (1) AK Urmas Varblane ja Mathias Juust: maailmamajandus pärast koroonat (3) Tõnu Lehtsaar: lunastuse mõttest (10) Kristina Kallas ja Lauri Hussar: kuidas õppida uutmoodi õppima? (5) Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel: kas ja kuidas rääkida infosõjast? (5) Nädala plaat: mida arvata Chalice’i «K r i b u k r a b u st»? Aja auk. Bitches Brew 50 ehk ahistus kultuuris Juurikas 20 aastat hiljem: päevauudised 11. aprillil 2040. Erkki Bahovski: ilustamata Vabadussõda (1) Mart Laar: väärikas ajalugu Krista Kumberg: omadega rabas. Rabast välja Värske teos krimikirjanduse kuldajastust Vikerkaar loeb. Hea näide «keskmiselaubalisest» kvaliteetkirjandusest Digikultuur. Kultuur digitaalses vahenduses (1) Priit Alamäe, Robert Kitt ja Marek Helm: viirusetesti läbinud digiriik Tõnu Viik: koroonakriis levitab virtuaalsust EKI keelekool: Kevade, kevade, armas oled minule! (2) Arter Kaheksa päeva koroonakriisi epitsentris: «Hallo, doktor Laane, kuidas läheb?» Eesti talent hoiatas pandeemia eest kaks aastast tagasi (12) Villu Päärt: ärajäämanähud (1) Lihavõtteks Jaanirannalt: küpseta MerMeri hõrku kohupiimakooki (1) Houston, we have a problem! Apollo 13 startis täna, 50 aastat tagasi (16) Maailmal on vaja üht väikeautot. Sõiduproov Hyundai i10-ga Kuidas maskist sai moeasi? (4) Kriisiaja mees Tiit Vähi: loomulikult tekib hirm tuleviku ees, kuid oleksin optimist (10) Fotolugu: kollektiivne suluseis (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Krista Kumberg: omadega rabas. Rabast välja

3 min lugemist
Reeli Reinaus (keskel). FOTO: Kristjan Teedema

Reinausi «Morteni …» taoline jutustus on meie noortekirjanduses väga teretulnud täiendus. Ja mitte üksnes seetõttu, et selles žanris kirjutajaid ja arvestatavaid teoseid napib, vaid teemale lähenemise tõttu.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Algupärased noorteraamatud on täis ebakindlaid, sihitult ennast otsivaid ja piire katsetavaid tegelasi, kelle elu autor mitut moodi kibedaks teeb (vaesus, tõrjutus, suhte- ja pereprobleemid jne) ja kes omal nahal proovivad ära halvad valikud (näiteks mitut sorti meelemürgid, ehk isegi kuritegevus). See ongi elu, ütlevad mõned.

Kuhu aga jäävad need noored, kellel tõepoolest juba ongi aktsepteeritavad väärtushoiakud, kes teavad, mida nad tahavad, ja teevad selleks sihikindlalt, nui neljaks, kõik enesest oleneva? Morten on just selline poiss, tavapärase «noorteka» jaoks tavatult valmis natuur. Tema tundeilm areneb, aga isiksusena on poiss juba välja kujunenud ning pakub sellisena lugejale – jah, mida? Eeskuju, valikuvarianti.

Maagilist realismi, mida tagakaanetekst lubab, antakse jaokaupa ja pigem vähe. Nii et ka need, kes fantaasiakirjandust eriti ei hinda, saavad looga kaasa minna kui mistahes žanripuhta noortejutuga, kus on armastust, pingelisi suhteid ja kaasakiskuvaid sündmusi.

Selles teoses on kadunud Reinausi mõningane osavõtmatus, mida ta keeruliste, siinse ja teise ilma tegevuste üheaegsel ohjamisel oma tegelaste suhtes mõnikord ilmutanud on. Mortenit kujutab autor nii, et hakkad tahes-tahtmata tema saatusele­ kaasa elama. Seda aga mitte põhjusel, et poiss on vaene kannataja.

Kuigi jah, halba on tema­ elus hetkel palju. Armastatud vanavanemad surid, seejärel võttis Morteni lapsepõlvekodu üle joodikust onu, kes poissi regulaarselt peksab. Ema käib Soomes tööl ja isa on hoopis teadmata. Ema lubab nii palju raha teenida, et pealinnas korter üürida. Morten ootab seda kui pääsemist vägivallast pikisilmi. Samas närib südant valu, et nõnda jätab ta ju oma päris kodu maha.

09.04.2020 13.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto