Sisukord
AK
Tänane leht
11.04.2020
Eesti Repsi plaan: abituriendid teevad kaks eksamit (1) Meedia palub valitsuselt ellujäämiseks tuge (36) Eesti lühiuudised Eriolukorra juhi korraldus Ohtlik käitumine. Juhised pole kõigile (8) «Emal jäi maa peal veel palju asju pooleli...» (6) Omanik eitab hoonete ohtlikkust (7) Majandus Koroonaviirus võttis investoritelt dividendid Investorid usuvad, et börsidel on halvim juba möödas Välismaa Boris Johnson pääses pühade eel intensiivist Välismaa lühiuudised Terras liitus mureavaldusega Ungari pärast (35) Üks Venemaa suurimaid viirusekoldeid asub soome-ugri provintsis Kristuse ülestõusmist kuulutatakse kiriku asemel Youtube’is Tallinna kloostreid kimbutavad sisse tikkuvad usklikud Isa Alfonso: praegust aega ei tohi hiljem unustada Arvamus Prohvet kahvli otsas (5) Sanders eesmärgist ei loobu (4) Ükssarviku unistus (2) Viirusega sõdiv peaminister Juhtkiri: munade koksimine e-kiigeplatsil Hendrik Alla: ära toida terminaatorit (1) Sport Kehaline kasvatus koroonakriisis – kaos või võimalus? (1) Spordi lühiuudised Karl Juhkami kolumn: koroonadebatt optimisti ja pessimisti vahel «Elfyn Evans - kõige tundmatum WRC-sarja täht» Iseseisvat teekonda alustanud Sildaru tunneb vastutust, ent naudib ka vabadust Merendus Taaskohtumine lõksu jäänud paatidega viibib Merenduse lühiuudised (1) AK Urmas Varblane ja Mathias Juust: maailmamajandus pärast koroonat (3) Tõnu Lehtsaar: lunastuse mõttest (10) Kristina Kallas ja Lauri Hussar: kuidas õppida uutmoodi õppima? (5) Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel: kas ja kuidas rääkida infosõjast? (5) Nädala plaat: mida arvata Chalice’i «K r i b u k r a b u st»? Aja auk. Bitches Brew 50 ehk ahistus kultuuris Juurikas 20 aastat hiljem: päevauudised 11. aprillil 2040. Erkki Bahovski: ilustamata Vabadussõda (1) Mart Laar: väärikas ajalugu Krista Kumberg: omadega rabas. Rabast välja Värske teos krimikirjanduse kuldajastust Vikerkaar loeb. Hea näide «keskmiselaubalisest» kvaliteetkirjandusest Digikultuur. Kultuur digitaalses vahenduses (1) Priit Alamäe, Robert Kitt ja Marek Helm: viirusetesti läbinud digiriik Tõnu Viik: koroonakriis levitab virtuaalsust EKI keelekool: Kevade, kevade, armas oled minule! (2) Arter Kaheksa päeva koroonakriisi epitsentris: «Hallo, doktor Laane, kuidas läheb?» Eesti talent hoiatas pandeemia eest kaks aastast tagasi (12) Villu Päärt: ärajäämanähud (1) Lihavõtteks Jaanirannalt: küpseta MerMeri hõrku kohupiimakooki (1) Houston, we have a problem! Apollo 13 startis täna, 50 aastat tagasi (16) Maailmal on vaja üht väikeautot. Sõiduproov Hyundai i10-ga Kuidas maskist sai moeasi? (4) Kriisiaja mees Tiit Vähi: loomulikult tekib hirm tuleviku ees, kuid oleksin optimist (10) Fotolugu: kollektiivne suluseis (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mart Laar: väärikas ajalugu

4 min lugemist
Soomusrong Valga jaamas 1919. aastal. FOTO: Valga muuseumi kogu

Asuda arvustama uut kaheköitelist «Eesti Vabadussõja ajalugu» on ausalt öeldes paras väljakutse. Esimene, 1937. ja 1939. aastal ilmunud kaheköiteline ülevaade Eesti Vabadussõjast on lihtsalt sedavõrd ikooniline väljaanne. See oli Nõukogude Eestis võimude poolt ilmselt vihatuim raamat, mis kuulus tingi­museta hävitamisele, neljaks raiumisele ja põletamisele. Selle kodus hoidmise eest võis Siberisse sõita. Ja ometi jäi neid hulgaliselt alles. Mäletan siiani harrast pühendatuse tunnet, kui seda 1974. aastal esimest korda käes hoidsin. Kuidas peaksin selle püha raamatu uut versiooni nüüd arvustama? Aukartus surub lihtsalt juba ette maad ligi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Teiseks ei tea ma postmodernses maailmas enam, kuidas seda sõda ikkagi nimetada. Kui juba «muistne vabadusvõitlus» kriipis kõrva ja tuli kõrvale heita, ega siis Vabadussõjalgi enam pikka pidu pole. Kas selle nimeks saab «kodusõda ja välismaine interventsioon», «Põhja-Euroopa ristisõjad kommunismi vastu» või «võitlus Euroopa eest» on praegu veel vara öelda. Juba praegu lubatakse Vabadussõda väikese tähega kirjutada, sest eks ta üks paljudest Eestis peetud sõdadest ole. Mulle siiski tundub, et see on teistest Eestis peetud sõdadest mõnevõrra erinev, sest vaid tänu sellele saame rääkida Eesti riigist, õigemini üldse rääkida eesti keeles. Seetõttu kirjutan käesolevas artiklis Vabadussõda suure tähega ja kavatsen seda teha ka igal pool mujal.

Kolmandaks eeldab «Eesti Vabadussõja ajaloost» vähegi asjaliku arvustuse kirjutamine, et selle autor tunneks läbi ja lõhki eelmist kaheköitelist teost, lisaks veel palju muud samal teemal kirjutatut. Mina olen Vabadussõja alal täielik diletant ehk asjaarmastaja. Julge hundi rind on aga rasvane ja nii otsustasin selle ikkagi ette võtta.

Vabadussõja ajaloo uue väljaande kallale asuti Laidoneri muuseumis tegelikult juba 2009. aastal enne Eesti Vabariigi 90. aastapäeva, mil Margus Laidre, Toomas Hiio, Kristjan Luts ja Madis Mikko panid paika töö üldised raamid. Uuesti võeti asi käsile 2015. aastal kindla sihiga ülevaade Eesti Vabariigi juubelipidustuste ajaks valmis saada. Suurema osa raamatust kirjutasid Peeter Kaasik, Lauri Vahtre ja Urmas Salo, oma osa andsid Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik.

Eraldi tuleb seejuures mainida Reigo Rosenthali panust. Tehtu toimetas ja kirjutas ühtlaseks Lauri Vahtre, nii nagu eelmine väljaanne on ka see ladusalt loetav ehk nagu üks mu mitteajaloolasest tuttav ütles: üks mõnus lugemine. Siiski pole tegemist «haleda lugemisega armsale maarahvale», vaid tiheda ja inforikka tekstiga. Eelmise väljaande kombel pole selles viiteid, mis on igati mõistlik, sest need muudaksid lugemise enam kui vaevaliseks. Viited on siiski olemas ja saavad huvilistele kättesaadavaks elektroonilise väljaande kaudu.

09.04.2020 13.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto