Sisukord
Arvamus
Tänane leht
11.04.2020
Eesti Repsi plaan: abituriendid teevad kaks eksamit (1) Meedia palub valitsuselt ellujäämiseks tuge (36) Eesti lühiuudised Eriolukorra juhi korraldus Ohtlik käitumine. Juhised pole kõigile (8) «Emal jäi maa peal veel palju asju pooleli...» (6) Omanik eitab hoonete ohtlikkust (7) Majandus Koroonaviirus võttis investoritelt dividendid Investorid usuvad, et börsidel on halvim juba möödas Välismaa Boris Johnson pääses pühade eel intensiivist Välismaa lühiuudised Terras liitus mureavaldusega Ungari pärast (35) Üks Venemaa suurimaid viirusekoldeid asub soome-ugri provintsis Kristuse ülestõusmist kuulutatakse kiriku asemel Youtube’is Tallinna kloostreid kimbutavad sisse tikkuvad usklikud Isa Alfonso: praegust aega ei tohi hiljem unustada Arvamus Prohvet kahvli otsas (5) Sanders eesmärgist ei loobu (4) Ükssarviku unistus (2) Viirusega sõdiv peaminister Juhtkiri: munade koksimine e-kiigeplatsil Hendrik Alla: ära toida terminaatorit (1) Sport Kehaline kasvatus koroonakriisis – kaos või võimalus? (1) Spordi lühiuudised Karl Juhkami kolumn: koroonadebatt optimisti ja pessimisti vahel «Elfyn Evans - kõige tundmatum WRC-sarja täht» Iseseisvat teekonda alustanud Sildaru tunneb vastutust, ent naudib ka vabadust Merendus Taaskohtumine lõksu jäänud paatidega viibib Merenduse lühiuudised (1) AK Urmas Varblane ja Mathias Juust: maailmamajandus pärast koroonat (3) Tõnu Lehtsaar: lunastuse mõttest (10) Kristina Kallas ja Lauri Hussar: kuidas õppida uutmoodi õppima? (5) Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel: kas ja kuidas rääkida infosõjast? (5) Nädala plaat: mida arvata Chalice’i «K r i b u k r a b u st»? Aja auk. Bitches Brew 50 ehk ahistus kultuuris Juurikas 20 aastat hiljem: päevauudised 11. aprillil 2040. Erkki Bahovski: ilustamata Vabadussõda (1) Mart Laar: väärikas ajalugu Krista Kumberg: omadega rabas. Rabast välja Värske teos krimikirjanduse kuldajastust Vikerkaar loeb. Hea näide «keskmiselaubalisest» kvaliteetkirjandusest Digikultuur. Kultuur digitaalses vahenduses (1) Priit Alamäe, Robert Kitt ja Marek Helm: viirusetesti läbinud digiriik Tõnu Viik: koroonakriis levitab virtuaalsust EKI keelekool: Kevade, kevade, armas oled minule! (2) Arter Kaheksa päeva koroonakriisi epitsentris: «Hallo, doktor Laane, kuidas läheb?» Eesti talent hoiatas pandeemia eest kaks aastast tagasi (12) Villu Päärt: ärajäämanähud (1) Lihavõtteks Jaanirannalt: küpseta MerMeri hõrku kohupiimakooki (1) Houston, we have a problem! Apollo 13 startis täna, 50 aastat tagasi (16) Maailmal on vaja üht väikeautot. Sõiduproov Hyundai i10-ga Kuidas maskist sai moeasi? (4) Kriisiaja mees Tiit Vähi: loomulikult tekib hirm tuleviku ees, kuid oleksin optimist (10) Fotolugu: kollektiivne suluseis (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: munade koksimine e-kiigeplatsil

2 min lugemist
Külakiik. FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Ülestõusmis- ehk lihavõttepühad on sümboolne veelahe talvise surma ja tardumise ning kevadise tärkamise, uue elu ja külluseaja hakatuse vahel. Päikesekuld ja statistikagi annavad lootust, ent veel mitmeid nädalaid tuleb kodus püsida ja sõpradega vahet pidada, et katkuaeg päriselt mööda saaks.

Nii on ka meie laupäevalisa Arvamus ja Kultuur (AK) mõtted tulevikus, mil maailma seisma pannud viirus taandub ja elu uuesti käima läheb. Globaalsetest muutustest ja sellest, et osa tootmisest kolib Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse tagasi, kirjutavad majandusteadlased Urmas Varblane ja Mathias Juust. Priit Alamäe, Robert Kitt ja Marek Helm leiavad, et e-riigil Eestil avanevad suured võimalused.

JUHTmõte

Inimene on karjaloom ning päriselu, sh peod ja kokkusaamised, tulevad pärast karantiini kindlasti tagasi, ent katkuaja e-kogemused jäävad meie käitumist mõjutama.

«Oleme ainuke riik maailmas, kus karantiini tingimustes saavad endiselt edasi toimida demokraatliku õigusriigi kaks põhialustala: arvestatava osalusprotsendiga valimised ja kohtusüsteem,» kirjutavad Alamäe, Kitt ja Helm. «Kahjuks ei ole see viimane pandeemia, mida nägema peame, ja valmisolek sellisteks olukordadeks muutub järsku globaalselt oluliseks. Meie eesmärk võiks olla see, et järgmised viis aastat õpetame ülejäänud maailmale, kuidas kogu ühiskond, nii riik kui ka majandus laiemalt, saab edasi toimida ka eriolukorra tingimustes.»

Kibedusele kaldujad porisevad selle peale kindlasti, et õppige enne ise see «toimimine» selgeks, siis alles trügige teisi õpetama. Tõsi on aga muidugi see, et vaatamata väikestele raginatele ja kriginatele, mida süsteemis ise märkame, on teiste maadega võrreldes meil endiselt märkimisväärseid e-riigi eeliseid. Just riigiga suhtlemine veebi vahendusel, digiallkirjad lepingutel jmt on see, mis on osutunud kasulikuks ka karantiinist kinnipidamisel.

Mõlema loo üks telgedest on küsimus, mis muutub inimeste käitumises karantiini tõttu püsivalt ja mis taastub endisel viisil. Videokoosolekute võimalus ei ole ju miskit uut, ent massidesse on see jõudnud selgelt praegusel karantiiniajal. Sama lugu on e-kaubandusega. Küsimusest, kui suurel määral jäädakse nende lahenduste juurde ka pärast koroonakarantiini, sõltub Eestis kümnete tuhandete töökohtade olemus.

Selge see, et inimene on karjaloom – sotsiaalne olend. Ka saabuvates ülestõusmispühades on põimunud paganlik ja kristlik traditsioon ning sellel on nii 19. sajandi talu- ja külaelu kihid kui tänapäevasedki, üsna hiljuti tekkinud nüansid. Nimetus «kiigepühad» tähendas omaaegsete noortepidude hooaja algust – kiigeplats oli külades põhiline kokkusaamiskoht.

Muidugi ei ole ühegi ajastu noored vemmeldava vereta ja tahtmiseta kokku saada. Ometi, kui suur hulk inimesi muudab oma käitumist natukene, siis kokku saame suure ja üksiti majanduslikult tähendusliku muutuse. Mõnes mõttes on omaaegne munade koksimine ja muud agraarse maiguga kiigeplatsi-lõbustused juba ammugi e-ilma ümber kolinud.

Saab aga mõelda ka teistpidi. Sunnitud kodusolemine näitab enamikule meist, kui väga me ikkagi vajame näost näkku suhtlust, õues, koolis, tööl ja isegi poes käimist ning vahetut suhtlemist teiste inimestega. Võib-olla taastub päriseluline kokkusaamine väga kiiresti.

Veel mitmeid nädalaid tuleb aga kannatlikult karantiini reegleid järgida, meeldigu need või mitte, sest paremat vahendit tapva viiruse ohjeldamiseks praegu pole.

Seotud lood
09.04.2020 13.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto