Juhtkiri: munade koksimine e-kiigeplatsil

Külakiik. FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Ülestõusmis- ehk lihavõttepühad on sümboolne veelahe talvise surma ja tardumise ning kevadise tärkamise, uue elu ja külluseaja hakatuse vahel. Päikesekuld ja statistikagi annavad lootust, ent veel mitmeid nädalaid tuleb kodus püsida ja sõpradega vahet pidada, et katkuaeg päriselt mööda saaks.

Nii on ka meie laupäevalisa Arvamus ja Kultuur (AK) mõtted tulevikus, mil maailma seisma pannud viirus taandub ja elu uuesti käima läheb. Globaalsetest muutustest ja sellest, et osa tootmisest kolib Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse tagasi, kirjutavad majandusteadlased Urmas Varblane ja Mathias Juust. Priit Alamäe, Robert Kitt ja Marek Helm leiavad, et e-riigil Eestil avanevad suured võimalused.

JUHTmõte

Inimene on karjaloom ning päriselu, sh peod ja kokkusaamised, tulevad pärast karantiini kindlasti tagasi, ent katkuaja e-kogemused jäävad meie käitumist mõjutama.

«Oleme ainuke riik maailmas, kus karantiini tingimustes saavad endiselt edasi toimida demokraatliku õigusriigi kaks põhialustala: arvestatava osalusprotsendiga valimised ja kohtusüsteem,» kirjutavad Alamäe, Kitt ja Helm. «Kahjuks ei ole see viimane pandeemia, mida nägema peame, ja valmisolek sellisteks olukordadeks muutub järsku globaalselt oluliseks. Meie eesmärk võiks olla see, et järgmised viis aastat õpetame ülejäänud maailmale, kuidas kogu ühiskond, nii riik kui ka majandus laiemalt, saab edasi toimida ka eriolukorra tingimustes.»

Kibedusele kaldujad porisevad selle peale kindlasti, et õppige enne ise see «toimimine» selgeks, siis alles trügige teisi õpetama. Tõsi on aga muidugi see, et vaatamata väikestele raginatele ja kriginatele, mida süsteemis ise märkame, on teiste maadega võrreldes meil endiselt märkimisväärseid e-riigi eeliseid. Just riigiga suhtlemine veebi vahendusel, digiallkirjad lepingutel jmt on see, mis on osutunud kasulikuks ka karantiinist kinnipidamisel.

Mõlema loo üks telgedest on küsimus, mis muutub inimeste käitumises karantiini tõttu püsivalt ja mis taastub endisel viisil. Videokoosolekute võimalus ei ole ju miskit uut, ent massidesse on see jõudnud selgelt praegusel karantiiniajal. Sama lugu on e-kaubandusega. Küsimusest, kui suurel määral jäädakse nende lahenduste juurde ka pärast koroonakarantiini, sõltub Eestis kümnete tuhandete töökohtade olemus.

Selge see, et inimene on karjaloom – sotsiaalne olend. Ka saabuvates ülestõusmispühades on põimunud paganlik ja kristlik traditsioon ning sellel on nii 19. sajandi talu- ja külaelu kihid kui tänapäevasedki, üsna hiljuti tekkinud nüansid. Nimetus «kiigepühad» tähendas omaaegsete noortepidude hooaja algust – kiigeplats oli külades põhiline kokkusaamiskoht.

Muidugi ei ole ühegi ajastu noored vemmeldava vereta ja tahtmiseta kokku saada. Ometi, kui suur hulk inimesi muudab oma käitumist natukene, siis kokku saame suure ja üksiti majanduslikult tähendusliku muutuse. Mõnes mõttes on omaaegne munade koksimine ja muud agraarse maiguga kiigeplatsi-lõbustused juba ammugi e-ilma ümber kolinud.

Saab aga mõelda ka teistpidi. Sunnitud kodusolemine näitab enamikule meist, kui väga me ikkagi vajame näost näkku suhtlust, õues, koolis, tööl ja isegi poes käimist ning vahetut suhtlemist teiste inimestega. Võib-olla taastub päriseluline kokkusaamine väga kiiresti.

Veel mitmeid nädalaid tuleb aga kannatlikult karantiini reegleid järgida, meeldigu need või mitte, sest paremat vahendit tapva viiruse ohjeldamiseks praegu pole.

Seotud lood
09.04.2020 13.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto