Jaano Martin Ots: mereõhk teeb vabaks

Jaano Martin Ots FOTO: Urmas Luik

Viisteist aastat tagasi Barbi Pilvre sõnastatud Pirita tunnuslause pole mere­äärse linnaosavalitsuse algupärane tarkusetera ega ka ainult purjesportlaste deviis, vaid sajanditevanune üleilmne teadmine.

Meri on läbi aegade olnud võimalus neile, kel muid valikuid nappima hakkas. Laevadelt ei leidnud leiba ja kaitset mitte ainult võimudega pahuksisse sattunud seiklejad ja mässajad, vaid ka vaesemate piirkondade mehed, kellele kodukülas maad ega tööd ei jätkunud. Laevnikud on iga riigikorra ajal olnud osavad nii merede ületamisel kui ka kriiside võitmisel ja kaubanduse edendamisel keeluseaduste kiuste. Teine vana ütlus «kapten laevas, jumal taevas» kinnitab, et laev pole mitte ainult lipuriigi ametlik territoorium ja kapten riigi kõrgeim täievoliline esindaja, vaid mõnikord palju enamat. Kapten peab oskama karme otsuseid langetada, sest tema vastutusel on laev, meeskond, reisijad ja laadung.

Kas soolane mereõhk ka viirusest vabastab, ei ole teadlased tõestanud, kuid inimtühjal merel haigused ei püsi ja edasi ei kandu. Laevadel paraku küll. Seekordsegi pandeemia esimesteks hirmu­külvajateks said rahvarohked ristluslaevad. Nagu sageli ajaloos, sõltus taas kaptenite otsusest, kas, kuidas ja mis piirkonda ohtlik last maha pandi.

Loodetavalt lühiajaliselt lukku läinud piirid meenutavad, et seda aega, mil igaüks ja igale poole vabalt reisida sai, on ajaloos olnud päris vähe.

Siiski on meresõit inimkonnale toonud rohkem kasu kui muret. Laevad tõid kaugetelt maadelt hinnalisi asju, kaubateede ja rahvasterännu ristumiskohtadesse tekkisid rikkad sadama­linnad. Kalapüük hoidis rannarahval hinge sees ka ikaldusaastatel, näljaajal võis õigel ajal saabunud viljalaev päästa terve maakonna.

Tallinki personali- ja arendusjuht kapten Vahur Ausmees juhtis ühes hiljutises vestluses tähelepanu, et huvi merehariduse vastu on kriisiaegadel alati hüppeliselt kasvanud. Merd on maailmas rohkem kui maismaad ja meresõit annab tööd nii headel kui ka halbadel aegadel.

Taas, seekord loodetavalt lühiajaliselt lukku läinud piirid meenutavad, et seda aega, mil igaüks ja igale poole vabalt reisida sai, on ajaloos olnud päris vähe. Seepärast tuleks igal rannarahva noorel jõuda arusaamiseni, et olgu ta ametilt tuumafüüsik või geeniteadlane, kaptenimütsike peab ka paunas olema.

11.04.2020 14.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto