Sisukord
Arvamus
Postimees
13.04.2020
Eesti Eesti lühiuudised Puudega on eriolukord topelt keeruline (5) Elu eest üle tee Koroonapere langes kuulujuttude ohvriks Kirurgilise maskiga kaitsed teisi, respiraatormaskiga ennast (34) Riik topeldab kohalike omavalitsuste teederaha Majandus Majanduse lühiuudised Tippjuht Emöke Sogenbits: milleks koolitame diplomeeritud õnnetusi? (9) OPECi lepe logiseb juba enne jõustumist Kas odavlennunduse kuldaeg saab läbi? (3) Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ Itaalia rikkaim piirkond kukkus võitluses viirusega läbi Välismaa lühiuudised Pandeemiast sai Eesti seljakotirändurite elukool (3) Pandeemiast loodetakse jagu saada digiandmete abil (3) Venemaa annab Kaliningradi üksuste moderniseerimisele hoogu juurde (4) Arvamus Juhtkiri: elamata jäänud aeg (8) Jaano Martin Ots: mereõhk teeb vabaks Tõnis Oja: nüüd on tõesti teisiti (20) Urve Eslas: mõtleja vastutus (1) Karmen Palts: kas muretsemine aitab? Tarmo Pikner: kriisiaugu sügavus (3) Kultuur Sari teatavate piiride poorsusest Kultuuri lühid Koroonalaulud ⟩ Muusikud panevad karantiinis ka vetsupaberi laulusõnadesse (1) Sport Milline meeskond annab Eesti vägilasele veel ühe võimaluse? NBA treenerid: sportlased peavad enne võistlemist vormi taastama Vene naasis Itaaliast kodumaale Tartu Tartu arst Saaremaa välihaiglas: kõige raskem oli emale selgeks teha, miks ma minema pean (1) Kätlin Konstabel: me peame rääkima süütundest (5) Eriolukord takistab planeeringute arutelu Tartu lühiuudised (1) Ühendlabori direktor Anu Tamm selgitab, miks Eestis koroona kiirtesti teha ei saa Video ja galerii: Võrtsjärvele jõudnud peolaev ootab eriolukorra lõppu Euroopas ja Aafrikas talvitunud rändlinnud jõudsid koju Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnis Oja: nüüd on tõesti teisiti

5 min lugemist
  • Fraasi «nüüd on kõik teisiti» on tihti mullide õigustamiseks kasutatud.
  • Nagu ikka, on valmistutud eelmiseks, mitte praeguseks majanduskriisiks.
  • Paljudes majandusharudes saab taastumine väga keeruline olema.
Tõnis Oja FOTO: Liis Treimann

Koroonapandeemia põhjustab maailmamajanduses ilmselt suuri muutusi, tuues lisaks üldisele surutisele kaasa mõnede majandusharude lõpu, ent mõnede puhul ka õitsengu, kirjutab Postimehe majandustoimetuse ajakirjanik Tõnis Oja.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eelmise sajandi üheksakümnendate aastate internetimulli haripunkti ajal, mil mitte kunagi kasumit teeninud ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid taevastesse kõrgustesse, hakati rääkima, et internetifirmad ei peagi nüüd ja praegu kasumlikud olema. Piisab, kui projektsioonid näitavad kasumlikkust kunagi tulevikus. Tavapäraste kasumiaruannete kõrval, mida regulaatorid siiski nõudsid, hakati esitama nn pro forma aruandeid, see tähendab, et mitte tegelikku seisu, vaid seda, mis saab projektsioonide kohaselt olema tulevikus.

Toona räägiti, et tänu interneti ja arvutitehnoloogia arengule on maailm täiesti muutunud ja traditsioonilised majandusaruanded on ajast ja arust, mistõttu on nüüd kõik teisiti.

Sama lauset korrati ka selle sajandi esimese kümnendi kinnisvarabuumi ajal, seda eriti meil. Kinnisvaralaenude mahud ja hinnad kasvasid siis kümnetes protsentides aastas, aga kinnisvaraarendajad ja analüütikud näitasid graafikuid, kus võrreldi meie elamumahtude suhtarve võrrelduna Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega, ning selgitati, et meie kinnisvaraturul on ruumi ülikiireks kasvuks veel aastakümneteks.

11.04.2020 14.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto