Kriisieelarve raiutakse seadusse

Eile toimus riigikogu 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teine lugemine, kolmas lugemine toimub täna. Foto: Erik Peinar/Riigikantselei

Riigikogu võtab täna vastu koroonapandeemiast põhjustatud tervise- ja majanduskriisi leevendamiseks mõeldud valitsuse esimese abipaketi. Lisaeelarve keskendub ettevõtete, kohalike omavalitsuste, tervishoiu ja tööturu toetamisele. Lisaks on muudetud paljusid seadusi ning leidub ka muudatusi, mis kriitikute hinnangul pole eriolukorraga üldse seotud.

AKTSIISID. EKRE riigikogu valimiste lubadus alandada gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi on vähemalt osaliselt täide läinud. Tõsi, seda küll kaheks aastaks, alates 1. maist kuni 30. aprillini 2022. Reformierakonna arvates on aktsiisilangetused aga kaugel koroonakriisi leevendamiseks mõeldud meetmetest, jättes riigil saamata olulise tulu, millega saaks abivajajaid toetada. «Valija kindlasti tahab odavamat kütust, aga see on lihtsalt alatu kriisihalduse seisukohalt,» sõnas riigikogu liige Jürgen Ligi.

Vedelgaasi aktsiisi langetus tooks kodumajapidamises kuni viis protsenti odavama gaasiballooni, tööstuses kasutatava vedelgaasi puhul ligi 12 protsenti hinnalangust. Riigi eelarves tähendab kaheaastane vedelgaasi aktsiisi langetus 2,6 miljoni suurust miinust. Diislikütuse aktsiisi langetamine Leedu tasemele (umbes 15 senti liitri kohta) mõjutab suuresti kütuse- ja hulgimüüjaid ning transpordiettevõtteid. Mõju riigieelarvele on aga –158,3 miljonit eurot.

Maagaasi aktsiisi langetamine säästab keskmises majapidamises aastas ca 46 eurot, tööstusele jätaks see kätte hinnanguliselt 2,7 miljonit eurot aastas.