Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
16.04.2020
Eesti Distantsõpe kurnab õpetajaid (3) Savisaare munitsipaalpood pannakse kinni Eesti lühiuudised E-istungist loobumisest sai poliitiline käik Õppejõud nõuab endiselt tudengilt anonüümse tagasiside eest valuraha Rail Balticu terminal valmib väga kitsas ajaraamis (10) Kanapidamine muutus kriisiajal popiks (2) Majandus Majanduse lühiuudised Donald Trump tegi naftatoodangu kärpeleppega oma elu edukaima diili (7) Kokk: vajadusel saab meetmeid juurde tekitada (3) Välismaa Venemaal püsib suremus üks väiksemaid Euroopas (20) Valge Maja leidis patuoina terviseorganisatsioonis Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: liidri puudumine teravdab rivaliteeti maailmas (2) Mart Raudsaar: internetti! Internetti! (2) Kalev Stoicescu: Eesti muutuvas maailmas Maive Rute: Eesti Pank seisab hea, et raha jõuaks inimesteni (5) Erkki Bahovski: pronksmarssali eemaldamine (1) Lugejakiri: ENSV taastamist pole vaja esile manada (10) Kultuur Kuidas mõjuvad virtuaalnäitused isolatsioonis? Skulptor Tõnu Maarand – 80 Futuristlik silmailu maalilises katseklaasis Tallinn Savisaare munitsipaalpood pannakse kinni Rail Balticu terminal valmib väga kitsas ajaraamis (10) Reis Rongiga läbi erakordse Ecuadori Maa Elu Saartele eraldatud toetusraha tekitab Kagu-Eestis pahameelt Tõnu Lukas: kas täidame riigi kliimaeesmärgid imporditud metsataimedega? (1) Haabjas – omal ajal vaese mehe paat, nüüd luksuskaup Väliköögi saab suures osas ise valmis ehitada Kodumaistest komponentidest saab teha aasiapärase vitamiinipommi Akende renoveerimine kui elukestev õpe Koduaia maasikad ootavad kahjurite käest päästmist Ilmajutt: kas aprilliäike mõjutab suveilma? Liigirikas ürdiaed toetab tervist Miks sammal murusse tikub? Tööandja hoiab palgal mõistva suhtumisega Tartu Uue politseimaja krundi otsing: üks koht tundub teistest parem Aksel Part: kriisiaja liikumised Peeter Olesk: liitklass kodus ja kooli tulevik (1) Vangist pääsenud allilmategelane pageb taas politsei eest (1) Jõgeval hakkab tööle mobiilne kooronaproovide võtmise telk Tartu lühiuudised Joel Starkopf näeb ees mäge, millest üle ronimisega tuleb meil nüüd hakkama saada Õppejõud nõuab vilistlaselt kriitilise tagasiside eest valuraha (4) Aias rõõmu pakkuvast võõrtaimest võib looduses suur nuhtlus saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Saartele eraldatud toetusraha tekitab Kagu-Eestis pahameelt

5 min lugemist
Kui mujal Eestis ei maksta seda toetust karjadele, kus on 400 ja enam lehma, siis saartel see piirang ei kehti. FOTO: Ain Kivilaan

Sel aastal makstakse saarte piimatootjatele iga lehma kohta otsetoetust 250 eurot katmaks suuremaid kulutusi, mida saartel piima tootvad põllumehed oma asukohast tingituna tegema peavad. Kui mujal Eestis ei maksta seda toetust karjadele, kus on 400 ja enam lehma, siis saartel see piirang ei kehti.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Toetust saavad Saaremaa kolm suurt piimatootjat – Kõljala POÜ, Kärla põllumajandusühistu ja Mereranna ühistu. Neist esimesel on lehmi 900 ehk toetusraha ainuüksi selle meetme alt on ca 225 000 eurot. Helde toetuse otsus võeti vastu kiiresti kitsas ringis südasuvel ja selle initsieerijaks saab pidada kahte esimest suurt piimatootjat. Kõik see on tekitanud pahameelt Kagu-Eesti piimatootjates, kellele oma suuruse tõttu toetusraha ette pole nähtud.

Nimelt leiavad nad, et sellisel kujul toetuse maksmine on ebaõiglane ja tekitab ebavõrdset konkurentsi. „See otsus sündis vaikselt ja laiem piimandussektor sellest midagi ei teadnud,” ütles Valgamaal asuva Tõntso Agro juht Lauri Kõressaar. Tõntso Agrol on 430 lüpsilehma.

„Otsust põhjendati Saaremaa kaugusega Muuga sadamast ja sellega, et loomade arv on Saaremaal vähenenud. Ministeerium oma ametlikus kirjas meile ühtegi faktidega tõestatud argumenti ei toonud, miks saarlasi toetatakse. Kui vaadata statistikat, siis Kagu-Eestis on karjade vähenemine veelgi suurem olnud. Kilomeetreid on meie juurest Muugale aga rohkemgi kui Saaremaalt ning transpordikulu sellest tulenevalt suurem. Lisaks erinevalt turimisrohkest Saaremaast on Läti piiri ääres äärmiselt halvas seisukorras arvukad kruusateed, mistõttu paljusid varakevadisi ja hilissügisesi töid teha ei saa. Samal põhjusel on raske leida töötajaid, sest keegi ei taha oma autot lõhkuda aukudes loksudes. Neid tingimusi, mis kaaluvad Kagu-Eesti halvema olukorra saarlaste ees üles, on mitu. Aga eks Järvikule (Mart Järvik, toonane maaeluminister – toim.) tehti selgeks, et saarte tootjatele tuleb toetust maksta, muidu lõpetatakse piimatootmine seal ära. Kindlasti kallutas üks kolmest suurest tootjast saartel statistikud soovitud suunas. Kaalukaks argumendiks näis ministeeriumile olevat tööstuse võimalik kokkukuivamine. Seetõttu toetati tootjatele mõeldud raha abil kaudselt ka tegelikult hästi toimivat tööstust. Saaremaa Piimatööstus suutnuks ka mandrilt ühe autotäie piima päevas kokku osta,” rääkis Kõressaar.

15.04.2020 17.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto