Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
16.04.2020
Eesti Distantsõpe kurnab õpetajaid (3) Savisaare munitsipaalpood pannakse kinni Eesti lühiuudised E-istungist loobumisest sai poliitiline käik Õppejõud nõuab endiselt tudengilt anonüümse tagasiside eest valuraha Rail Balticu terminal valmib väga kitsas ajaraamis (10) Kanapidamine muutus kriisiajal popiks (2) Majandus Majanduse lühiuudised Donald Trump tegi naftatoodangu kärpeleppega oma elu edukaima diili (7) Kokk: vajadusel saab meetmeid juurde tekitada (3) Välismaa Venemaal püsib suremus üks väiksemaid Euroopas (20) Valge Maja leidis patuoina terviseorganisatsioonis Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: liidri puudumine teravdab rivaliteeti maailmas (2) Mart Raudsaar: internetti! Internetti! (2) Kalev Stoicescu: Eesti muutuvas maailmas Maive Rute: Eesti Pank seisab hea, et raha jõuaks inimesteni (5) Erkki Bahovski: pronksmarssali eemaldamine (1) Lugejakiri: ENSV taastamist pole vaja esile manada (10) Kultuur Kuidas mõjuvad virtuaalnäitused isolatsioonis? Skulptor Tõnu Maarand – 80 Futuristlik silmailu maalilises katseklaasis Tallinn Savisaare munitsipaalpood pannakse kinni Rail Balticu terminal valmib väga kitsas ajaraamis (10) Reis Rongiga läbi erakordse Ecuadori Maa Elu Saartele eraldatud toetusraha tekitab Kagu-Eestis pahameelt Tõnu Lukas: kas täidame riigi kliimaeesmärgid imporditud metsataimedega? (1) Haabjas – omal ajal vaese mehe paat, nüüd luksuskaup Väliköögi saab suures osas ise valmis ehitada Kodumaistest komponentidest saab teha aasiapärase vitamiinipommi Akende renoveerimine kui elukestev õpe Koduaia maasikad ootavad kahjurite käest päästmist Ilmajutt: kas aprilliäike mõjutab suveilma? Liigirikas ürdiaed toetab tervist Miks sammal murusse tikub? Tööandja hoiab palgal mõistva suhtumisega Tartu Uue politseimaja krundi otsing: üks koht tundub teistest parem Aksel Part: kriisiaja liikumised Peeter Olesk: liitklass kodus ja kooli tulevik (1) Vangist pääsenud allilmategelane pageb taas politsei eest (1) Jõgeval hakkab tööle mobiilne kooronaproovide võtmise telk Tartu lühiuudised Joel Starkopf näeb ees mäge, millest üle ronimisega tuleb meil nüüd hakkama saada Õppejõud nõuab vilistlaselt kriitilise tagasiside eest valuraha (4) Aias rõõmu pakkuvast võõrtaimest võib looduses suur nuhtlus saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnu Lukas: kas täidame riigi kliimaeesmärgid imporditud metsataimedega?

3 min lugemist
Erataimlate toodang kasvab tasapisi, ulatudes mullu ligi 7,6 miljoni kuusetaime, 2 miljoni hariliku männi taime ja miljoni ­kasetaimeni. Erametsaomanike reaalne vajadus on aga minimaalselt 15 miljonit taime aastas. FOTO: Erakogu

Eesti on otsustanud toetada üleeuroopalist lepet Green Deal. Leppe eesmärk on saavutada 2050. aastaks olukord, kus riikide CO2-heide on võrdne seotava CO2 hulgaga. Kui CO2-heite vähendamisega on juba tasapisi pihta hakatud, siis CO2 sidumise suurendamise peale pole sisuliselt veel mõeldud.

Eesti Maaülikoolis peetud metsataimede kasvatamise ja parendamise konverentsil jäi kõlama mõte, et kliimaneutraalsuse nõuete täitmiseks pole Eesti tingimustes metsakasvatusele tõsiselt võetavat alternatiivi. Süsinikku seovad kõige paremini jõudsalt kasvavad kuusikud ja männikud. Nendest tehtavad pikaealised puittooted lükkavad süsiniku eraldumise atmosfääri edasi. ­Ainult sellise koguse CO2, kui seovad metsad ja puittooted, saavad tulevikus emiteerida transport, energeetika jt majandusharud.

Metsataimedega näpud põhjas

Võtmetähtsusega on kuusikud ja männikud just seetõttu, et üksnes neist puuliikidest tehakse valdav osa pikaealisi puittooteid. Ent kuidas me saame hästi kasvavaid noori männikuid ja kuusikuid? Selleks on tarvis kvaliteetset ­istutusmaterjali. Eelistatult kodumaist, sest katsetused näitavad, et lõuna poolt toodud metsataimed võivad küll paremini kasvatada puitmassi, ent puude kvaliteet pole piisav, et teha neist pikaajalisi tooteid. Samuti on osa riike keelanud istutusmaterjali sisseveo, sest kaasnevat keskkonnariski võimalike haiguste ja kahjurite kujul peetakse liiga suureks.

Meil on kõige kallimad taimed, turg on vaakumis, aga istutusmaterjali ikka ei ole.

1

Eesti suurim metsataimede kasvataja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Riiklik metsandusfirma kasvatab aastas umbes 22 miljonit puutaime, mis kuluvad kõik ära riigimetsas uue puupõlvkonna kasvatamiseks.

Ent ka erasektor raiub puid ning soovib tulevaste põlvede jaoks kasvatada uue elujõulise ja tootliku metsa. Erametsaomanikel pole aga kuigi lihtne uut metsa kasvama panna, sest turul lihtsalt pole piisavalt taimi.

Meil on kõige kallimad taimed, turg on vaakumis, aga istutusmaterjali ikka ei ole. Taimekasvatajatel on suur soov oma tegevust laiendada ja ka taimedele leiaks piisavalt turgu, kuid erinevalt teistest maaettevõtluse vormidest puuduvad metsataimede kasvatajatele mõeldud toetused täielikult.

Ka pankadele on äärmiselt raske selgitada, et investeeritud raha hakkab end tasapisi tagasi tootma alles kolme aasta pärast või veel hiljem.

Tarvis on tegutseda kiiresti ja toetada metsataimlate rajamist, sest süsinikuneutraalsuse nõudeid saame 30 aasta pärast täita üksnes juhul, kui meil on selleks ajaks olemas väga hästi süsinikku siduvaid 25aastaseid kuusikuid ja männikuid. Selleks on vaja need taimed juba täna maha istutada. Kui me seda ei tee, saame 30 aasta pärast üksnes nentida, et oleksime võinud aastal 2020 midagi teha.

Geneetiliselt paremad puud

Samamoodi nagu sordiaretus ja -parandus põllumajandusteadustes, käivad geneetilised uuringud ja aretustöö ka metsataimede kasvatamisel. Eesmärk on sama: tagada taimede parem kasv ning vastupanu haigustele ja kahjuritele. Erinevalt põllu- ja aiaviljadest valitakse metsataimed välja loodusest. Leitakse parimad puud, kogutakse kokku nende seemneid ja kasvatatakse noored puud, mis saavad omakorda vanemateks uuele noorele metsapõlvkonnale.

Kui Soomes on metsapuude parendamisel pikad traditsioonid, siis Eestis on sellega tegeletud alles viimastel aastakümnetel. Katsed näitavad, et kõige kvaliteetsema metsa saab kasvatada ikkagi kodumaisest istutusmaterjalist.

Üle Eesti on maaülikoolil koostöös metsakasvatajatega rajatud katsealad, kuhu on istutatud meie väärikamate puude järglased. Näiteks kuningamänni, Ootsipalu hiiglaste ja Riiupalu männi omad. Neid uuritakse pidevalt. Mitte alati ei hakka suurte puude järglased kohe hoogsalt kasvama. Sestap seisabki metsataimede kasvatamise vallas pikk uurimistöö alles ees.

Potentsiaal on uuringutel aga tohutu, sest nagu põhjanaabrite mõõtmised näitavad, võivad parandatud istutus­materjalist kasvatatud noorendikud olla eakaaslastest kolmandiku võrra kõrgemad ja ­samavõrra suurem võib olla ka puidu maht.

Kogu Eesti asi

Mida peaks tegema Eesti? Esmajoones kasvatama rohkem istikuid. Erataimlate toodang kasvab tasapisi, ulatudes mullu ligi 7,6 miljoni kuusetaime, 2 miljoni hariliku männi taime ja miljoni kasetaimeni. Era­metsaomanike reaalne vajadus on aga minimaalselt 15 miljonit taime aastas.

Riigimets, kes majandab poolt Eesti metsa ehk üht miljonit hektarit, on sellest hästi aru saanud ja arendab kõiki RMK taimlaid – just riiklike strateegiliste kliimaeesmärkide täitmiseks. Erametsad oma ühe miljoni hektariga peavad tasakaalustama poole Eesti kasvuhoonegaaside heitest. Era­metsade uuendamiseks ja maade metsastamiseks ei jätku kvaliteetseid taimi ega taimlate tootmisvõimsust.

Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks ja majanduse säilitamiseks on riigil ülitarvilik toetada erataimlate arendamist, et tagada kvaliteetsete metsataimede olemasolu ja järjepidevus. Seeläbi saab suunata metsade puuliigilist koosseisu ning tõhustada süsiniku sidumist metsa ja hiljem puittoodetesse.

Ajakohane erataimla on kogu Eesti asi!

Seotud lood
15.04.2020 17.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto