Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
16.04.2020
Eesti Distantsõpe kurnab õpetajaid (3) Savisaare munitsipaalpood pannakse kinni Eesti lühiuudised E-istungist loobumisest sai poliitiline käik Õppejõud nõuab endiselt tudengilt anonüümse tagasiside eest valuraha Rail Balticu terminal valmib väga kitsas ajaraamis (10) Kanapidamine muutus kriisiajal popiks (2) Majandus Majanduse lühiuudised Donald Trump tegi naftatoodangu kärpeleppega oma elu edukaima diili (7) Kokk: vajadusel saab meetmeid juurde tekitada (3) Välismaa Venemaal püsib suremus üks väiksemaid Euroopas (20) Valge Maja leidis patuoina terviseorganisatsioonis Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: liidri puudumine teravdab rivaliteeti maailmas (2) Mart Raudsaar: internetti! Internetti! (2) Kalev Stoicescu: Eesti muutuvas maailmas Maive Rute: Eesti Pank seisab hea, et raha jõuaks inimesteni (5) Erkki Bahovski: pronksmarssali eemaldamine (1) Lugejakiri: ENSV taastamist pole vaja esile manada (10) Kultuur Kuidas mõjuvad virtuaalnäitused isolatsioonis? Skulptor Tõnu Maarand – 80 Futuristlik silmailu maalilises katseklaasis Tallinn Savisaare munitsipaalpood pannakse kinni Rail Balticu terminal valmib väga kitsas ajaraamis (10) Reis Rongiga läbi erakordse Ecuadori Maa Elu Saartele eraldatud toetusraha tekitab Kagu-Eestis pahameelt Tõnu Lukas: kas täidame riigi kliimaeesmärgid imporditud metsataimedega? (1) Haabjas – omal ajal vaese mehe paat, nüüd luksuskaup Väliköögi saab suures osas ise valmis ehitada Kodumaistest komponentidest saab teha aasiapärase vitamiinipommi Akende renoveerimine kui elukestev õpe Koduaia maasikad ootavad kahjurite käest päästmist Ilmajutt: kas aprilliäike mõjutab suveilma? Liigirikas ürdiaed toetab tervist Miks sammal murusse tikub? Tööandja hoiab palgal mõistva suhtumisega Tartu Uue politseimaja krundi otsing: üks koht tundub teistest parem Aksel Part: kriisiaja liikumised Peeter Olesk: liitklass kodus ja kooli tulevik (1) Vangist pääsenud allilmategelane pageb taas politsei eest (1) Jõgeval hakkab tööle mobiilne kooronaproovide võtmise telk Tartu lühiuudised Joel Starkopf näeb ees mäge, millest üle ronimisega tuleb meil nüüd hakkama saada Õppejõud nõuab vilistlaselt kriitilise tagasiside eest valuraha (4) Aias rõõmu pakkuvast võõrtaimest võib looduses suur nuhtlus saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Haabjas – omal ajal vaese mehe paat, nüüd luksuskaup

3 min lugemist
Sada aastat tagasi kuulus haabjas iga soomaalase ellu kui praktiline ja vajalik transpordivahend, täna on Aivar Ruukelil klientidele kasutamiseks pakkuda viis ühepuulootsikut. FOTO: Mati Kose

Viimasel ajal tuleb häid uudiseid harva. Üks siiski on: 19. märtsil allkirjastas kultuuriminister taotluse kanda ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soo­maal UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse. Kas nii ka ­läheb, otsustatakse Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis alles järgmise aasta lõpus.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ühepuulootsiku ajalugu ulatub kaugele nii ajaliselt kui geograafiliselt. Ühest tüvest veesõidukeid on tehtud paljudes maailma piirkondades alates kiviajast, aga praegu on Eesti kõige läänepoolsem paik, kus selline traditsioon elavalt säilinud. Saja aasta eest olid meil haabjad iga päev kasutuses Kasari alamjooksul, Matsalu lahe piirkonnas, Ahja jõe alamjooksul, Emajõe Suursoo piirkonnas ja mujalgi, mõne allika kohaselt isegi Harjumaa järvedel.

„Ilmselt on leviala olnud Eestis suur, me lihtsalt ei tea sellest. Haabjas oli tihti vaese mehe paat, see ei pruukinud kellelegi eriti silma jääda, sest püsis oma jõekäärus või järvesopis. Meister Jaan Rahumaa vastas 1980ndail küsimusele, milleks tänapäeval mehele haabjas – loomulikult salapüügiks. See võib olla üks põhjus, miks ka sajandeid tagasi haabjaid eriti ei demonstreeritud,” rääkis üks Pariisi läkitatud taotluse autoritest Priit-Kalev Parts. Tänapäeval saab Eestis haabjakultuuri pidada elavaks vaid Soomaal.

Mis on Soomaa haabjakultuur? Projekti „Haabjas UNESCO-sse” juht Aivar Ruukeli sõnul on see ühepuulootsikute igapäevane tarvitamine, nende ehitamine, kõik lood ja tavad, uskumused ja kombed, mis tarvitamise ja ehitamisega kaasas käivad.

„Kultuur on muidugi tugevalt teisenenud viimase saja aasta jooksul. Toona kuulus haabjas iga soomaalase ellu kui praktiline ja vajalik transpordivahend, täna on tegu hobivahendiga, aga samal ajal millegi sügavalt sümboolsega, mis on paigavaimu kehastaja ja identiteedi väljendus.”

15.04.2020 17.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto