Väliköögi saab suures osas ise valmis ehitada

Suveköök pitsaahju ja kütteautomaatikaga varustatud kaminaga. FOTO: OÜ Tuli Ja Suits

Olgu või kriis, pärast pikka halli talve kisub õue. Eriti vahva on, kui ka kokkamise pärast ei pea tuppa jääma. Mis iganes ilma korral annab selleks hea võimaluse väliköök. Mida üldse väliköögiks pidada, milliseid reegleid selle ehitamisel järgida, milliseid vigu vältida, mida saab teha ise, mida mitte?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Piire pole

„Väliköök eeldab mingit raami ja mugavuse mõttes võiks sellel katus peal olla ning seinad tuult varjata. Nii on õues olemise hooaeg pikem ja mõnusam. Aga välikööke on igasuguseid ja nende rajamisvõimalusi lõputult. On kööke, kus vundamendi peal on lauad ja lihtne tulekolle, aga on selliseidki, kus põrandaks peen parkett, välisjalanõudega sisse ei pääse ja ahjusid-pliite-grille igale maitsele. Piirid seab fantaasia ja rahakoti paksus,” kirjeldas MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse esimees ning OÜ Tuli ja Suits omanik Aleksander Ljubajev.

Kindlasti peab väliköögi planeerimisel järgima ehitusseadustikku. Kui köök saab 20 ruutmeetrist suurem, tuleb esitada teatis. Alates 60 ruutmeetrist on vaja taotleda ehitusluba.

Meistri sõnul tasub täpselt läbi mõelda, mida tulevases väliköögis tegema hakatakse ja mitut küttekeha vajatakse. „Paljud unistavad suitsuahjust, kindlasti tahetakse grillida, kinnisesse ruumi annab sooja pliit, populaarsust kogub ­pitsaahi. Neist enamiku funktsioone saab omavahel kombineerida. Tavaline on pliit ja kamin; pliit ja pitsaahi; kamin ja suitsuahi; pliit-kamin-suitsuahi,” tõi Ljubajevi näiteid enam levinud kombinatsioonidest.

Grillahjud ostetakse sageli poest, aga nende kinnises ruumis kasutamine eeldab suitsu ärajuhtimist.

15.04.2020 17.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto