Kalev Stoicescu: Eesti muutuvas maailmas

Viirusest räsitud lennukikandja USS Theodore Roosevelt Guami mereväebaasis 3. aprillil. Negatiivse proovi andnud meeskonnaliikmed viiakse mandrile karantiini. FOTO: Matthew White/Planetpix/ZUMAPRESS.com

Pandeemia tagajärgedest põhjustatud muutustega peab Euroopa ja sealhulgas Eesti õppima kohanema, sest endist maailma enam tagasi ei tule, kirjutab rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Vähesed kahtlevad, et viiruse SARS-CoV-2 (ja selle mutatsioonide) puhangu järgne maailm ei ole enam endine. Me ootame pandeemia vaibumist ja normaalsusse tagasi pöördumist, kuid tuleviku normaalsus – saabugu ta kõigi rõõmuks eeldatust varem – esitab indiviididele ja perekondadele, ühiskondadele ja riikidele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele uusi väljakutseid, valikuid ja võimalusi.

Valdav osa eksperte on arvamusel, et pandeemia ei ole kaugeltki läbi, kuigi mõnes riigis ja piirkonnas on lootustandvaid märke. Negatiivsete tagajärgede ja muutuste ulatus sõltub kriisiolukorra tõusvas joones kestmise ajast läänemaailmas, kuid ka Covid-19 uute kollete tekkimisest Venemaal, Indias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja mujal, mis on võrreldavad Wuhani, Lombardia ja New Yorgiga.

Teatud negatiivsed näitajad on statistiliselt mõõdetavad või oletatavad (muidugi mingites veapiirides), näiteks nakkuse saanute arv ja surmajuhtumid, kuid ka riikide ja globaalne majanduslangus, kaupade sisse- ja väljaveo mahu vähenemine, rahvusvahelise ja riigisisese reisijateveo kokku kuivamine jne. Mõned muud otseselt koroonaviiruse põhjustatud tagajärjed, sealhulgas paljude inimeste tervise võimalik halvenemine, on tuntavad pikemas perspektiivis. Üksikud tõelised rõõmuallikad – siin-seal on õhk ja vesi tänu karantiinile puhtamaks läinud – on kahjuks tõenäoliselt lühiajalised arengud.

15.04.2020 17.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto