Sisukord
AK
Postimees
18.04.2020
Eesti Pikalt vindunud rahulolematus sai minister Karule saatuslikuks (37) Eesti lühiuudised LHV ja Tallink laskusid sõnasõtta laenu pärast (4) Koroonaviirus lõikas telesarjadel lõpud ära Ei tohi alla anda! Narva kohvik hoiab endal kriisi kiuste elu sees Majandus Koroonakriisi superstaar pani Microsofti põlved värisema Tallinna börs taastub visamalt kui teised Tallinna Kaubamajal oli ilus esimene kvartal Välismaa Hulga uute viiruseohvrite leidmine tekitab küsimusi (11) Eksperte eirav Bolsonaro vallandas kriisi keskel tervishoiuministri Välismaa lühiuudised Juudiriigi poliitrivaalid pole ikka koera sabast üle saanud Inimtühja rahvuspargi lõvid tukkusid keset teed Küprose imaam äratab ellu lõhenenud saare lõunakalda islamipärandit Arvamus 21. sajandi Rockefellerid Samm selge pildi poole Pealinna valvur Pankuri valearvestus Näidishukkamine pudrupaja äärel (9) Eesti läks kasiinosse Sport Kolumn ⟩ Jaanus Kriisk: spordigraatsiad meie kõrval Tormis Laine – tippu pürgiv noor mäesuusataja, kes edestab kõiki Kesk-Euroopa superriikide eakaaslasi Merendus Raudne rannakaitse hävitab randa (1) AK David Vseviov: Lenini müüdi metamorfoosid (5) Aimar Ventsel: Lenini võitlus elab! (13) Lauri Mälksoo: kas eestlased on enesemääramisõiguse eest Leninile tänu võlgu? (5) Hardo Pajula: märkmeid Lääne revolutsioonilisest traditsioonist (24) Meelis Sütt: kodus olla või mitte olla? (2) EKI keelekool: #trellitatudkeel Tiit Pruuli: noor Mart Laar ja noor Jakob Hurt (4) Kunst sinu ümber. Maalikunsti uuendaja Merike Estna Vikerkaar loeb. Õigus iseäralikkusele (3) Viirastused ajast, mida ei tohtinuks olla Kõigi mälestuseks, kes jäid Kolõma põrgus ellu (2) Kuidas Vive Tolli mind mõjutanud on Aja auk: Meil ei ole teile ühtegi uudist Juurikas: Kohtunik Di viimane juurdlus Trad.Attack! pressis staadioni muusikasse Arter Suurettevõtja Ain Hanschmidt: «Kriisiajale on paraku iseloomulik, et lagedale ilmuvad šaakalid, raisakotkad ja teised põhjanoolijad.» (13) Lasnamäe korterist LA muusikataevasse Elisabet Reinsalu ja teiste enneolematu elu Esta Tatrik: Hiina juuksenõel Virtuaalne veiniõhtu algajale ehk kuidas end kogemata üksinda purju juua (2) Tervitusi Narva-Jõesuu brutaalseimast köögist: Franzia ülemkokk Indrek Kõverik sõidutab oma puhvetipakikesi ka Tartusse ja Tallinnasse Range Rover saab 50-aastaseks. Ajaloost selgub nii mõndagi üllatavat Maailma moehitt number üks, mille igaüks saab kodus ise välja võluda Rohkem, kui ühele inimesele vaja. Sõiduproov LR Range Roveriga (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lauri Mälksoo: kas eestlased on enesemääramisõiguse eest Leninile tänu võlgu?

4 min lugemist
  • Bolševike roll rahvaste enesemääramisõiguse põlistamises on ambivalentne
  • Nõukogude võimu puhul tuleb vaadata nii deklaratsioone kui praktikaid
  • Bolševikele oli rahvaste enesemääramisõigus rohkem vahend kui eesmärk
Lauri Mälksoo FOTO: Erakogu

Kui Edgar Mattisen avaldas 1989. aastal raamatu Tartu rahust, siis selle üheks teesiks oli, et Eesti iseseisvumine sai võimalikuks ka tänu Lenini jt bolševike soosivale suhtumisele rahvaste enesemääramisõigusesse. Kas siin ei peitu lahendamatu paradoks, sest samal ajal üritasid needsamad bolševikud relva jõul Eestis 1918.–1919. aasta sõjas, mida Eesti nimetab Vabadussõjaks, võimu enda kätte haarata? Kuid see tees on osutunud populaarseks ka tänapäeval. Näiteks 2016. aastal väitis Venemaa president Putin ühes oma kõnes, et Lenin «pani tuumapommi hoone alla, mis on Venemaa».

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Selge on see, et Lenin ja bolševikud osutusid tsaariimpeeriumi lammutajateks. Impeeriumikeskne perspektiiv nägi rahvaste enesemääramisõiguses siiski suurt ohtu. Näiteks Peterburi professor, Eestist pärit Friedrich (Fjodor) Martens kirjutas oma 1882. aastal ilmunud venekeelses rahvusvahelise õiguse õpikus, et rahvaste enesemääramisõiguses ei tuleks näha imerohtu, vaid vastupidi, see võib «hävitada palju». Alles tsaarivõimu kukutamise järel 1917. aastal, ajutise valitsuse ajal, toodi sisse esimesi rahvaste enesemääramisõiguse elemente, näiteks Eestimaa kubermangu piiride ülevaatamine etnilisel põhimõttel.

1914. aastal avaldas Lenin kirjutise «Rahvaste enesemääramise õigusest», kus ta eristas suur- ja väikerahvaste rahvuslust. Esimesel oli kalduvus muutuda šovinismiks, teisel oli aga, vastupidi, teatud progressiivne ja emantsipeeriv potentsiaal. Toonastes (nii nagu ka praegustes) vaidlustes oli põhiküsimus, kas rahva enesemääramisõigus peab tingimata tähendama eraldumist ja uue riigi moodustamist.

17.04.2020 20.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto